Sellesuviste kihelkonnapäevade külapäev toimub seekord Karitsas
Teatavasti on ka enamik Kaiu valla territooriumist kuulunud ajalooliselt Juuru kihelkonna koosseisu.
Nagu eelmised kihelkonnapäevad, nii algavad ka seekordsed reedeõhtuse kontserdiga Juuru kirikus. Laupäevane külapäev ajalookonverentsi ja muude huvitavate ettevõtmistega on Kaiu vallas Karitsa külas.
Pühapäeval on Juurus kalmistupüha, kirikukonverents, heategevuslik laat ja kirikukontsert. Kihelkonnapäevade korraldamise eesmärk ei ole püüd vanu kihelkondi haldus- üksustena taastada, vaid teada saada, kuidas neis paigus on ennevanasti elatud ja oldud. See teadmine aitab luua aegade sidet ja väärtustada seeläbi oma kodukanti ja siin elanud inimesi.
Käesolevast vallalehe numbrist on eelseisvatele kihelkonnapäevadele mõeldes kavas lehes avaldama hakata Kaiu kandi rahvapärimuslikke ja muid väikesi lugusid vanadest ajalehtedest.
Kihelkonna tähendusest ajaloos
Kihelkond oli ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. Alates 1860ndatest aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes. 1866. aastal alustati kihelkondades valdade moodustamisega. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ja need hõlmasid ainult talumaid. Valdasid hakati pikkamööda ühendama, kuna väikesed vallad osutusid ka tookord väheefektiivseteks.
Suurem valdade ühendamine ja vallamajade ehitamine toimus 1891.-1893. aastatel. 1917. a alates allutati valdadele ka mõisamaad ja sellest ajast saidki kihelkondade asemel peamisteks haldus- üksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse kuni 1925. aastani.
Tänapäeval on kihelkonna tähendus muutunud pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Keelemurrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad ka tänapäeval kihelkonniti. Mõistlik on kihelkondade järgi liigitada ka mõisaid jt. ajaloolisi objekte. Kaasaegne haldusjaotus 15 maakonnaks ja enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi.
Rootsi kindrali haud ja kullaotsimine koidu ajal ehk Põhjasõja legende Kaiust
1929. aasta 23. oktoobrikuu ajaleht Vaba Maa kirjutab ülaltoodud pealkirja all järgmist:
„Kaiu-Karitse karjamõisa planeerimisel nn. Pärtjaagu maantee äärsele põllule taheti ristikivi asetada. Kuid augu kaevamine polnud siin sugugi kerge. Kaevamisel tuli välja suurel määral munakive ja liiva.
Tolleaegne mõisavalitseja teadis rääkida, et rahvajutu järele olevat suure Põhjasõja ajal sinna üks Rootsi kindral maetud, kellele olla palju kulda ja muid väärtasju hauda ühes pandud.
Veel kõneleb rahvajutt, et seda kulda on võimalik ainult koidu ajal kaevamisel kätte saada.
On teada, et 30-40 aastat tagasi küsis üks Kaiu valla peremees mõisavalitsejalt luba selle haua kaevamiseks. Mees kaevas ja töötas küll mitu koiduaega, kuid kulla ja muu varanduse leidmise kohta teated puuduvad.
Teiseks Põhjasõja-aegseks mälestuskohaks on Kaiu valla Kasvandu küla Kooli talu põllul asuv mäeküngas, kust varemalt hulgani inimeste ja hobuste luid leitud. Rahvajutu järgi olevat sellel põllul Põhjasõja ajal suur lahing löödud. Sealt on ka odasid ja muid sõjariistu leitud, millest mõned isegi muuseumis näha.
Mõned vanad inimesed teavad aga rääkida , et ülalmainitud kohal on ka varematel aegadel inimeste oigamist kuuldud.“
Autor Tiia-Helle Schmitte oli Juuru kihelkonnapäevade toimkonna liige aastatel 1999 - 2009
