Edasi-tagasi poolteist tundi. Seda on tüütult palju tõesti. Brüsselis teatab raadio hommikuti, milline on ummikute kogupikkus sissesõidul linna keskossa. 300 km, 750 km. Ummikud suurtes linnades, eriti äärelinnadest tööle ja koju sõidul on tõeline nuhtlus. See on peamine probleem, mis transpordis inimesi ärritab. Abi otsitakse kõikjalt. Ühiskondlik transport leevendab olukorda mõnevõrra. Ta peab olema piisavalt tihe ja palju kiirem kui auto. Aga ta ei kata kunagi kõiki vajalikke marsruute.

Üks keskne idee on korraldada töö ümber nii, et inimene ei peaks iga päev füüsiliselt käima töökohal, mis asub kodunt kaugel. Üks valitsusasutus Brüsselis võttis kasutusele büroohoone, mis koosnes põhiliselt nõupidamiste ja kohtumiste ruumidest. Kokkuhoid väidetavalt kuni 30%, sest nn töökabinetid on valdavalt tühjad, kuna inimesed on koosolekutel, suhtlevad ega tahagi väga üksi oma kabinetis istuda. See tähendab, et individuaalne töö, töö materjalidega, mitmesugune kirjatöö, esinemiste ettevalmistamine peab toimuma mujal, kodus näiteks.

2004-2010 vastutasin Euroopa Komisjonis administratiivvaldkonna eest. See sisaldas ka töökorraldust. Koos Brüsseli juhtkonnaga kavandasime ka linnaehituspoliitikat nn Euroopa kvartalis. Eesmärk oli vähendada vajadust pendeldada äärelinnas oleva elukoha ja kesklinnas oleva töökoha vahel. Elamuehituspoliitika eesmärk on luua kesklinnas rohkem väärt elamispinda, tuua rohkem jõukaid elanikke elama töökohtade lähedale. Võimaldasime inimestel rohkem töötada kodus, viisime sisse nn flexitime režiimi. See on osaline lahendus. Aga kodus töötamisel on omad miinused. Seal on lapsed, majapidamismured, maiustused... Peab olema kõva enesekorraldusvõime, et töötada sama tõhusalt kui töökohal.

Microsoft tutvustas meile Seattle´is ühte lahendust. Kodukoha lähedal luuakse väikesed bürood, mis on ühenduses peamajaga IT-lahenduste abil. Näis väga mugav. Inimesele antakse töökoht kas suures ruumis või eraldi. Seal on kolm suurt ekraani, hämarus, vaikus, suurepärane võimalus keskendunult töötada. Mulle meenutas see väga õhustikku Tartu Ülikooli õpperaamatukogus.

Et katsetada sellist lahendust Viimsis, oleks vaja kolme osalist. Esiteks asutused või ettevõtted, koos või eraldi, kes oleksid valmis oma töötajatele selliseid töökohti looma (tõenäoliselt üürima), teiseks kinnisvaraarendajaid, kes looksid selliseid minibüroosid Viimsi keskuses või mujalgi ja pakuksid nende büroode kasutamist kui teenust, kolmandaks IT-lahendusi turvaliste ühenduste loomiseks. Siis võiksid Viimsis elavad ja Tallinna kesklinnas töötavad inimesed oma aega paremini kasutada.

Viimsi elanikuna teeksin ühe ettepaneku ka valla juhtidele. Igaüks vajab mitmesuguseid pisemaid ja suuremaid teenuseid. Midagi läheb katki ja seda on vaja parandada, aeda on vaja hooldada, on vaja osta asju lisaks toidule. Puudub terviklik ülevaade, mida pakuvad ettevõtted ja kauplused Viimsis. Tüütu on võtta ette mööblimeistrite koduleheküljed neti.ee kaudu ja üritada leida, mida tehakse Viimsis. Miks peaksin sõitma mingi teenuse või asja otsimiseks teisele poole Tallinna, kui sedasama tehakse Viimsis?