Sillamäe prügivaidlus jõudis Euroopa Kohtusse
2011. aastal algatas Sillamäe linnavalitsus hankemenetluse, et anda õigus oma territooriumil tekkivate jäätmete kogumiseks ja veoks. Hankelepingus oli punkt, millega kohustati vedama segaolmejäätmeid Sillamäe külje all olevasse Sillamäe prügilasse ning tööstus- ja ehitusjäätmeid Uikala prügilasse. Ragn Sells andis asja kohtusse, leides, et omavalitsusel ei tohiks olla õigust kohustada vedajaid kasutama konkreetse prügila teenuseid, sest see on vastuolus vaba konkurentsi põhimõtetega, kirjutab Põhjarannik.
Kui vaidlus jõudis Tartu ringkonnakohtusse, pöördus ringkonnakohus Euroopa Kohtu poole, et see ütleks oma seisukoha selles küsimuses. Läinud aasta lõpus tehtud eelotsuses asus Euroopa Kohus muu hulgas seisukohale, et jäätmete liikumist tuleb piirata keskkonnakaitse tagamise eesmärgil ja Sillamäe linnavalitsus oli õigustatud määrama, et Sillamäe linnast kogutud segaolmejäätmed veetakse lähimasse jäätmekäitluskohta. Tööstuslike jäätmete ja ehitusjäätmete kohta leidis Euroopa Kohus, et nende puhul ei tohiks taaskasutusvõimalusi ja jäätme tekitaja kohustusi arvestades kohalikud omavalitsusüksused määrata, millisesse jäätmekäitluskohta täpselt tööstuslikud jäätmed ja ehitusjäätmed üle antakse.ASi Ragn Sells ärijuht Agu Remmelg avaldas Euroopa Kohtu seisukoha pärast kahetsust, kuna see pole kasulik ei inimestele ega keskkonnale. "Praegu on olukord selline, et kõige soodsam on segaolmejäätmeid viia Tallinna, kus need põletatakse ja saadakse nii soojusenergiat. Lihtsalt jäätmeid maasse tampida on palju keskkonnavaenulikum ja kallim," viitas ta saastetasudele, mis sellisel juhul rakenduvad. Ent segaolmejäätmetest laekuvast saastetasust 75 protsenti läheb selle omavalitsuse eelarvesse, mille territooriumil jäätmeid käideldakse, ning see võibki Remmelga sõnul tekitada omavalitsuses kiusatust hakata jäätmeid sel kombel suunama, ehkki see teeb elanikele teenuse kallimaks.