Jaanuarikuus käsitleti talupere teemat, veebruaris mängiti läbi vana aja kooli, märtsis küpsetati leiba ja aprillis tulevad poisid tutvuma meestetöödega.

Kaelase kooli kavataja Lembit Idvand: „Ajalootunnis pole ühelgi õpetajal nii palju näitlikku materjali käepärast kui on muuseumis. Muuseumi õhkkond aitab lastel paremini taibata aja kulgu, erinevate ajastukohaste esemete tutvustamine aitab teemat paremini mõista." Ta lisas, et õpilased on muuseumitunnid väga hästi vastu võtnud ja küsivad, millal me jälle läheme.

Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand rääkis, et aastate eest Rootsis stažeerides nägi ta, kuidas sealne ühiskond pakkus võimalusi erivajadustega inimestele ja mõte meil midagi samasugust teha mõlkus ta peas juba ammu. Läinud sügisel sõlmiti koostöölepe Kaelase kooliga.

Asjaolude kokkulangemisel olid arutelu juures ka rootslased Märjamaa valla sõpruskommunist Varast, kes olid muuseumis töövarjudeks ja lisasid omapoolseid häid ettepanekuid.

Muuseum koostas koolile õppekava, mis lähtub rahvakalendri tähtpäevadest ja loodusest. „See on nn rahvapedagoogika, mida talus anti edasi emalt tütrele või isalt pojale, aga nüüd siis teeme seda meie muuseumi abil. Arvestades sihtgrupi eripära, on see väljakutse meilegi, mille käigus õpime ka ise palju," selgitas Kalju Idvand.

Kaelase kool püüab õpilasi võimalikult palju majast välja viia, nii omandavad nad kõike paremini. Mitmel kevadel on veedetud terve nädal Karula rahvuspargis laagris.

Sügisel kooli ja muuseumi koostöö jätkub. „Meil on hea meel, et oleme vastastikku üksteist leidnud ja saame koolile kasulikud olla. Sellega jätkame ka Sillaotsa talu kunagise peremehe Aadu Parnabase suunda, kes ütles, et asutas muuseumi selleks, et lapsed teaksid, kuidas vanasti elati."

Muuseum tahab uurida rootslaste kogemusi koolide ja muuseumide koostööst ja edendada meilgi aktiivsemalt sama suunda.