Silvia Purje: Nii võistlus- kui seltskonnatants lastele kipub Kohilas soiku jääma
Tänaseks on klubi töö jaotatud selliselt, et Ove tegeleb kõige sellega, mida võib taustsüsteemiks nimetada ning Silvia teeb peatreeneri tööd. Klubis töötab ka viis noort treenerit, kes kõik on Twistist välja kasvanud endised võistlustantsijad, neist üks, Anni- Brit Bachmann, on ka Kohila päriolu.
Võistlustantsuga tegeleb 70 last
Klubis treenivad peamiselt koolilapsed I-V klassini, aga on ka lasteaia gruppe 4-7-aastastele ning loomulikult vanemate kooliastmete võistlustantsijaid. Kokku tegeleb võistlustantsuga üle 70 lapse. Lisaks on klubis seltskonnatantsurühmad täiskasvanutele, tantsima on teretulnud inimesed igas vanuses.
Kohilas on seltskonnatantsijad koos käinud juba üle 10 aasta ning huvilisi jätkub ikka nii algajate kui edasijõudnute gruppidesse. Kui tihedalt tantsimas käiakse, sõltub paljudest asjadest - võistlustantsijad treenivad Twistis 2-4 korda nädalas, seltskonnatantsijad käivad koos korra nädalas.
Twist tegutseb Kohilas ja Tallinnas. Olid ajad, mil Kohila lapsi oli klubis palju rohkem ning Tallinnas vaid üks grupp, tänaseks on paraku vastupidi. Kui võistlustants spordialana on Eestis populaarsuselt esikümnes ning populaarsus kasvab, siis Kohilas on teised spordialad viimaste aastate jooksul laste huvi rohkem köitnud. On ju võistlustants ala, millega tegeledes peab ka vanem tahtma lapsega koos olla ja temale aega pühendada. Selle ala puhul ei sobi suhtumine, et lükkan oma lapse kuskile trenni, et oleks eest ära ja lollusi ei teeks. Sellepärast on tänapäeva tõtlevas maailmas üha raskem leida pühendunud lapsevanemaid. Seda enam tuleb kiita neid vanemaid, kes lastega tegelevad.
Praegu on Kohilas üks toimiv tantsurühm võistlustantsijaid, suuremad Kohila lapsed käivad trennis Tallinnas.
„Mul on väga kahju, et see niimoodi on välja kujunenud, sest oleme Kohilas ikka imelisi asju teinud. Eriti selle viimase nelja aasta jooksul ja selle vallavalitsusega. Alustades Laulupealinnast lõpetades Veterahva Needuse muusikaliga, millistes projektides meie võistlustantsijad on osaleda saanud. See on olnud laste jaoks imeline, treenerite jaoks väljakutse ja emotsionaalselt just see, mida kunagi ei unusta, mis on palju parem, kui mistahes palk ja seepärast on mul väga kahju, et nii võistlus- kui seltskonnatants lastele kipub Kohilas soiku jääma," sunnib Silvia end olukorraga leppima.
Tallinnas klubi aga kasvab, iga aasta tuleb lapsi juurde. Samas on Kohila lastega ka pealinnas arvestatud, sest trenne tehakse just seepärast kesklinnnas, et Balti jaam lähedal ja Kohila lapsed võimalikult mugavalt kohale saaksid.
Murekohaks transport
Üheks suureks mureks on viimastel aastatel ka see, et kella kahest viieni Kohilast Tallinna ühistranspordiga ei saa, mistõttu laste trenne linnas on võimalik alustada alles kella kuuest ning lõpetada kaheksa paiku. Kui nad õhtul rongiga tagasi peavad sõitma, siis ei jõua nad koju enne kümmet. Õppimised tehakse tihtilugu rongis ja lapsed on tublid oma aja planeerijad - kes teeb, see jõuab. Kui tantsuklubi Kohilas alustas, sõitis linna vahet nii buss, marsa kui ka rong, päeval sai igal ajal liikuma, kuid tänaseks on selles osas olukord nutune.
„On olnud aastaid, kui viisin lapsi ise Kohilast linna trenni ning tõin ka peale trenni tagasi, kusjuures ma ei ela Kohilas. Ka minu abikaasa on ühel aastal lapsi vedanud, alla-aastane imik mitu tundi järjest autos selleks, et Kohila lapsed saaksid linnas mugavamalt trennis käia," räägib Silvia. „Kui oleksin miljonär, siis palkaksin endale autojuhi, sest tegelikult mulle autot juhtida üldse ei meeldi."
Samas on Kohila Gümnaasiumil väga hea ja suur saal ja kui toolid seina äärde paigutada, annab välja täismõõtmetega võistlustantsusaali, millist pole Tallinnas ühelgi koolil ega oma sarnast luksust ka ükski Tallinna tantsuklubi. Kohilas käiakse enne suuri võistlusi tihtipeale just saali pärast harjutamas.
Noorteklassi esinumber maailmas
Kui rääkida tulemustest, siis kõige kaugemale on jõudnud Twistis alustanud poiss Madis Abel, kes oma partneriga on praegu noorteklassi maailma karika esinumber - seda pole Eestis kunagi varem juhtunud.
Silvia usub, et kui õigel ajal tantsupisik lapse sisse süstida, siis võib sellest alguse saada aastatepikkune rahuldustpakkuv harrastus. Madise puhul just nii ongi läinud. Kuigi Silvia ise enam aastaid Madist ei treeni, jääb talle alati teadmine, et tema oli Madise esimene õpetaja.
Võistlustantsus on igas vanuses ja tasemel oma võistlused, mis kõk üleriigilised, st maakonnasiseseid või piirkondlikke ei korraldatagi.
Kui on võistlus, siis tuleb võistelda kõigiga üle vabariigi. Eesti karikasarjade medaleid on Twisti tantsijad saanud igal aastal, neid on alati tulnud ka Kohilasse.
Kui kõik läheb hästi, siis selle aasta võistlustantsu Eesti karikasarja medaleid on Kohila lastel ette näidata kuus - nimelt on üks võistlus sel aastal veel toimumata ja seis pole lõplik.
Klubi rahastajaks on kohalikud omavalitsused ja lapsevanemad, nende ressurssidega püütakse hakkama saada. Kui on võimalus mõnes suuremas projektis kaasa lüüa, siis annab see samuti võimalusi juurde.
„Oleme tänulikud Kohila vallale, kes on noori sportlasi ka raskematel aastatel heldelt toetanud," pole Silvia kiitusega kitsi.
Visiooniks jätkusuutlikkus ja stabiilsus
Silvia sõnul ei seata Twistis kunagi liiga kõrgeid eesmärke. Tähtis on, et lapsed saaksid tantsida ning kui nad sealjuures veel häid tulemusi saavutavad, siis on see nagu lisaboonus.
Tantsuklubi visioon on olla jätkusuutlikud ja stabiilsed. „Kõige suurem soov on, et lapsed võidaksid selles klassis, kus nad parasjagu on. Ma ei sea endale eesmärke, et laps peab olema kolme aasta pärast meister," kinnitab Silvia, kel on tänapäeva spordi pärast mure, sest palju on ületreenimist ja valesti treenimist, mille tulemusena saadakse küll üks meister, kuid samas ka 100 invaliidi. Laste tervis peaks ka kõige ambitsioonikama treeneri südames olema esikohal. Samuti tahetakse tihti liiga varast spetsialiseerumist, samas kui lapsed peaksid saama tegelda pigem just erinevate asjadega.
„Võistlustants annab väga palju, mida ükski teine spordiala ei anna - õpetab viisakat olemist ja käitumist, keha kontrollimist, oskust kanda ilusaid riideid või olla seltskonnas väljapeetud," selgitab Silvia, lisades, et naistest võistlustantsijatest saavad väga head abikaasad, sest nad suudavad end viie minutiga viia sellisesse vormi, et on ilusad ja valmis iga kell välja minema, kui on vaja. Tütarlapsed õpivad meikimist, soengute tegemist - oskused, mida naisel elus vägagi vaja läheb.
Tants, mis näib pealtnäha imelihtne, annab tegelikult väga hea sportliku vormi, sest selle taga on suur lihaste töö.
„Kohila lapsevanemad - tooge oma lapsed tantsima! Võistlustants on ala, kus te reaalselt saate näha oma lapse arengut ja kasvamist, olla osa sellest imelisest maailmast, et mitte ühel päeval lihtsalt tõdeda, et laps on märkamatult suureks saanud. Ma ei tahaks, et tants siin Kohilas välja sureb, ma tahaks nii väga seda siin edasi teha!" pöördub Silvia, kes peale Kohila Gümnaasiumi on tantsuõpetaja veel Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Kesklinna Põhikoolis, Kohila lastevanemate poole.
Pind päkka!
