Simuna kodutütarde rühma tegevusrohke aasta
Ehkki naiskodukaitsjana omas ta mõningast ettekujutust kodutütardest, tundis ta ise, et hüppas pea ees tundmatusse kohta. Tundmatu keskkond osutus aga supertublide inimeste superseltskonnaks.
Simuna kodutütarde rühmajuhi, naiskodukaitsja Laine Metuse sõnul algas kõik sellest, kui Simuna koolis käidi noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni tutvustamas. Laine Metusest sai rühmajuht juhuse tahtel, algul kutsuti abistajaks, edasi aja kulgedes sai temast rühmajuht. Julgust tüdrukutega tegelma hakata andsid ta enda tütred. “Terve pere kuulub meil Kaitseliidu Viru malevasse, kes on kaitseliidus, kes naiskodukaitses ja kaks on kodutütred,” rääkis Laine Metus.
Kodutütred tegelevad väga paljude tegevustega: õpivad peent näputööd, söögitegemist, orienteerumist, käivad rännakutel jne.
Esimene üritus oli kodutütarde aastapäeva tähistamine tänavu jaanuaris Rakveres Katariina Keldris, kuhu kutsuti ka vastne rühmajuht. “Ühtegi inimest ma seal ei tundnud, aga ma ei kahetse seda käiku. See seltskond on superseltskond, väga tublid, vastutulelikud, asjalikud inimesed!” meenutab Laine Metus. Edasine läks töö kulges huviliste väljaselgitamises ja nendega tuttavaks saamises. Vabariigi aastapäeval Väike-Maarjas toimunud pidulikul üritusel võeti kodutütarde ridadesse juba seitse Simuna kodutütart.
Milline näeb välja kodutütarde igapäevane tegevus?
Senise praktika järgi on toimunud vähemalt üks kord kuus matka- ja orienteerumismäng ning kokkusaamisi teiste kodutütarde rühmadega.
Esimese suurem laager toimus märtsi koolivaheajal Põlulas, millest koos teiste Viru maleva rühmadega võtsid osa ka Simuna kodutütred. Selles käsitöölaagris õpiti pärliheegeldamist, mängiti Põlulas orienteerumismängu, ehitatilumelinnajatehtimuudvahvat.
Suvel toimus kaks laagrit. Juunis olid 18 kodutütart-noorkotkast laagris Äntus Härma talus, kus neid võttis vastu väga lahke pererahvas. Laagrit aitas korraldada Viru maleva noorteinstruktor Aive Ott. Noored kotkad ja kodutütred panid taluõuele püsti kaks kaitseliidu sissitelki. Need on suured ja koos ahjuga - noorte jaoks on põnev kogemus sellises telgis ööbida. Toimus matkamäng, lasti õhupüssi ja vibu, mängiti populaarset märga rahvastepalli käidi Äntu kalakasvatuses hüljest vaatamas.
Iga võistkond pidi tegema näidendi tuntud muinasjutu järgi, mängiti rühmamänge rühmatöö harjutamiseks.
Noored jäid laagriga väga rahule, neile jagus põnevust küllaga.
Siinkohal veelkord tänusõnad lahkele Härma talu pererahvale laagrirahva poolt.
Teisel korral käidi Võsul mustlasteemalises laagris. Kõik olid riietatud mustlasteks ja viidi läbi mitmesuguseid teemakohaseid tegevusi. Käidi ujumas, mängiti sportmänge, õpiti line-tantsu, valmistuti etteasteteks. Näiteks pidid lapsed kirjutama 120-sõnalise jutu, mis algas sõnaga “mustlane”. Jutt pidi olema sisukas ja kirjutatud jutu jaoks välja mõeldud reeglite järgi.
Iga rühm valmistas endale rühmalipu. Nagu ühele laagrile kohane, oli ka selles ööhäire, kuna laagrilipp oli ära varastatud.
Ka seekord ei puudunud orienteerumismäng. Septembris käis Simuna rühm külas Väike-Maarja kodutütardel. Väike- Maarja kodutütred olid organiseerinud Äntu järve juurest orienteerumismängu Kiltsi. Ööbiti ühe kodutütre juures, Kiltsi mõisas lõunatati, pühapäeval tuldi koju. Oktoober oli Simuna kodutütardele eriti tihe. Kuu algul esindasid neli Simuna kodutütart Viru malevat Valgamaal üleeestilisel kodutütarde matkamängul, kus saadi 8. koht. Oktoobri lõpul olid Simuna kodutütred õppekeskuses laagris koos Tapa ja Väike-Maarja kodutütardega. Oktoobris külastati Lagedil vabadusvõitluse muuseumit. Koolivaheajal toimus matkamäng Simuna aleviku vahel. Laagrite korraldamine ja üritustel käimine nõuab raha. Laagrite korraldamisel on aidanud nii Kaitseliidu Viru malev kui ka transpordiga vallavalitsus. “Oleme kodutütardega neile väga tänulikud,” ütles Laine Metus. Suuremate kogunemiste kõrval tegeldakse igapäevaselt enesetäiendamisega, järgukatsete sooritamiseks nõutava õppimisega koondustel. Tavapärane kogunemiskoht on noortekeskus, teinekord ka päästekomando. Kodutütarde õppimise süsteem käib järgu Äntu järve juurest orienteerumismängu Kiltsi. Ööbiti ühe kodutütre juures, Kiltsi mõisas lõunatati, pühapäeval tuldi koju.
Oktoober oli Simuna kodutütardele eriti tihe. Kuu algul esindasid neli Simuna kodutütart Viru malevat Valgamaal üleeestilisel kodutütarde matkamängul, kus saadi 8. koht. Oktoobri lõpul olid Simuna kodutütred õppekeskuses laagris koos Tapa ja Väike-Maarja kodutütardega. Oktoobris külastati Lagedil vabadusvõitluse muuseumit. Koolivaheajal toimus matkamäng Simuna aleviku vahel.
Laagrite korraldamine ja üritustel käimine nõuab raha. Laagrite korraldamisel on aidanud nii Kaitseliidu Viru malev kui ka transpordiga vallavalitsus. “Oleme kodutütardega neile väga tänulikud,” ütles Laine Metus.
Suuremate kogunemiste kõrval tegeldakse igapäevaselt enesetäiendamisega, järgukatsete sooritamiseks nõutava õppimisega koondustel. Tavapärane kogunemiskoht on noortekeskus, teinekord ka päästekomando.
Kodutütarde õppimise süsteem käib järgukatsetega. Kokku on kuus järku, igal aastal saab sooritada kuni kahe järgu eksamid. Igal järguastmel õpitakse juurde uusi elulisi tarkusi ja oskusi.
Madalama järgu omandamiseks tuleb teada oma elukohta, kodukoha vaatamisväärsusi, osata vajadusel häirekeskusega suhelda, tunda taimi ja loomi jne. Kõrgeima, s.o esimese järgu omamiseks tuleb teada eesti ajalugu, osata kirjutada uurimus/essee eesti loodusest, osata organiseerida, omada mõningaid juhtimisoskusi jmt.
Veel saab sooritada erikatseid, mille läbimisel võib saada kas muusiku, krooniku, fotograafi, taimetarga, loomatarga, nobenäpu või perenaise jne eriala omandanuks ja selle kohta antakse vastav märk.
Simuna kodutütarde rühmas on praegu kolm viienda järgu omajat, ülejäänud on kuuenda järguga.
Pidupäevadel ja suurematel kogu nemistel kannavad kodutütred oma uhket vormi. Vormiriietes kodutütred paistavad silma eriti Tallinna linnapildis, kui nad oma iga-aastasel kogunemisel üle Eesti kokku tulevad ja pealinna tänavail ringi liiguvad. “Siis turistid ainult meid pildistavadki,” räägib Laine Metus.
Esimene teguderohke aasta hakkab lõpule jõudma. Tänapäeva noorte vabaaja veetmine seostub paljudel arvutiga taga istuva noorega. Kodutütarde tegemised kummutavad selle müüdi: leidub veel noori, keda paeluvad matkamängud, laagrid, telkimine jmt aktiivne tegevus, isamaaline kasvatus. Kuigi rühmajuhi arvates nõuab noortele meelepäraste tegevuste väljamõtlemine ja orienteerumismängude kavandamine parajat mõttetööd, on Laine noortega jõudnud “ühele lainele”: ilma ühise huvita üritusi ja laagreid ju ei toimuks.
______________________________________
Kaitseliidu Viru maleva noorteinstruktor Aive Ott:
Laine Metus teeb Simuna noortega väga tänuväärset tööd. Tema töö on tehtud südamega ja missioonitundest. Teha vabatahtlikku tööd, käia ja organiseerida, vastutada võõraste laste eest, see on igati kiiduväärt tegu. Simuna kodutütred on supertüdrukud! Simuna kodutütarde rühm kuulub kümne aktiivsema rühma hulka maakonnas.
_____________________________________
Kodutütarde kümme seadust:
Kodutütar on puhas sõnas, mõttes ja teos.
Kodutütar armastab oma kodu ja on ustav isamaale.
Kodutütar õpib hoolega ja püüab edu poole.
Kodutütar austab vanemaid inimesi ja on nõrgemate kaitsja.
Kodutütar ei kaeba ega hädalda.
Kodutütar viib alustatud töö alati lõpule.
Kodutütart võib usaldada.
Kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus.
Kodutütar on looduse sõber ja kaitsja.
Kodutütar püüab teha head oma ligimesele.
