Soojast, veest ja soojast veest
Loksa linnavalitsus on viimase aasta jooksul ehk rohkem kui kunagi varem sekkunud aktiivselt soojamajanduse korrastamise arengutesse Loksal ja tegelenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisega. Samas ei saa ükski linna- ega vallavalitsus sekkuda meie riigis kehtivatesse turumajanduse reeglitesse, meeldib see kõigile või ei meeldi. Olgu siis tegemist soojuse, vee, elektri, bensiini, saia, leiva, piima või viinaga. Loomulikult ei lohuta meid faktid, et paljudes kohtades Eestimaal või Harjumaal on palju linnu-valdu, kus vee- või soojusehinna tõus on oluliselt suurem kui meil. Ma ei ole aga tähele pannud, et linnakodanikud IRL nimekirjas volikokku kandideerinud Ilmi Ternovskaja või reformierakondlane Igor Ignahhin koguksid allkirju elektri- või bensiinihinna alandamise eest. Aga võiks - „omad poisid" on ju riigis võimul!
Arvan, et Ternovskaja ja Ignahhin, kellest tänaseks saanud linnakodanike huvide eest seisjad, soovivad hoopis tänaste avaldustega ennast puhtaks pesta oma vanadest pattudest, kui nad 2002 a Igor Ignahhini poolt pankrotti viidud tollase Loksa Mere ühiselt ja sõbralikult maha müüsid nii, et Loksa linnale jäi vaid katlamaja karp ilma kateldeta ja mõnisada meetrit roostes torusid maa all. Isegi linnale soetatud kopp-ekskavaator läks „alla vett"! Linnavolikogu liige oli tollal tubli Ilmi Ternovskaja ja linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Igor Ignahhin, kellest pärast Loksa Mere pankrotti sai üleöö eraettevõtte Eduliin Grupp töötaja Loksal!
Tollase linnaettevõtte Loksa Mere pahatahtlikust pankrotist kirjutas ajakirjanik Virkko Lepassalu põhjalikult 2003 a. 10. märtsi ajalehes Äripäev. Kui ajakirjanik uuris äri tagamaid, teatas nüüd juba eraettevõttes toimetav Igor Ignahhin, et probleemi pole - „Linna köetakse ja inimesed maksavad."!!! Samas artiklis võttis kogu asja kokku tollane Loksa linnavolikogu majanduskomisjoni liige Mihkel Tiks sõnadega: Kui see pole korruptsioon, siis mis see veel on?"
Just seetõttu soovitan ma linnakodanikele adekvaatse info saamiseks pöörduda linnavalitsuse ametnike poole, mitte lasta toita ennast kahtlase väärtusega kuulujuttudega. Linnakodanikud Ternovskaja ja Ignahhin pole kindlasti need, kelle järgi te omi mõtteid ja sammusid peaksite seadma.
Kuidas siiski edeneb linna sooja- ja veemajanduse korrastamine?
Oleme viimase poole aasta jooksul korduvalt kohtunud nii soojatootja Avoterm kui ka Konkurentsiameti esindajatega ja jõudnud selgusele, et soojatootmise korrastamiseks vajab soojaettevõte Loksa jaoks uut kaasaegset hakkepuidul töötavat koostootmisjaama, mis võimaldaks toota tarbija jaoks võimalikult mõistliku hinnaga sooja ja ei oleks sõltuvuses ootamatutest kütteõli hinna muutustest. Tänaseks on soojatootja Avoterm koostanud eelprojekti ja vastava taotluse koostootmisjaama kaasrahastamiseks ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitanud. Seni aga tuleb läbi ajada olemasolevate vanade ja pidevat remonti vajavate kateldega. Selleks, et talvele vastu minna, on juba tehtud ja tehakse veel augusti-septembrikuu jooksul rida töid. Vahetatud on vedelkütuse lao pumbad, puhastatud ja vahetatud kütusefiltrid, remonditud vastuvõtuladu ja hakke etteandmismehhanismi, üle vaadatud ja vajadusel taadeldud olemasolevad või paigaldatud uued soojamõõtjad. Alustatud on Tallinna tn soojatrassi vahetust, kus tööd lõpetatakse septembrikuu jooksul.
Järgmise viie aasta jooksul peab Avoterm vajalikuks ja võimalikuks investeerida Loksa soojamajandusse ca 8,4 milj. eurot, millest 4,6 milj. eurot investeeritakse omavahenditest ja 3,8 milj. euro ulatuses taotletakse kaasfinantseeringut. Arvan, et Avotermi eesmärkide realiseerumine Loksal tagab loksalasele kindlustunde nii sooja- kui soojavee tootmiseks.
Ei sooja ega sooja vett pole aga võimalik toota ega tarbida, kui me ei suuda tänapäevaseks muuta oma vee ja kanalisatsioonisüsteeme. Ja pole see ühegi linnapea või vallajuhi isiklik soov või tahtmine nagu mainib keegi algaja ajakirjanikuke Den za Dnjomist. Eesti riik on liitumisel Euroopa Liiduga ühinemisel endale need kohustused võtnud ja neid tuleb ka täita. Aga ma tunnistan, Loksa jaoks on see ka hädavajalik, sest vastasel juhul oleksime me mõne aasta pärast ilma vee ja kanalisatsioonita. On muidugi kahju, et juba nimetatud Loksa Mere pankrotti mängimisel üle Eesti laiali jagatud roostes vee- ja kanalisatsioonitorud tuli tänasel linnavalitsusel osta tagasi linna omandusse VKG-lt 2,5 milj. krooni ehk 160 000 euro eest!!! Aga teist teed polnud, sest vastasel juhul poleks Loksa linn saanud ka Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetust. Kinnitan, et ehitus- ja rekonstrueerimistööd peaksid käima ladusamalt ja projekti peatöövõtja Arco Ehitus pole suutnud oma koostööd alltöövõtjatega kõige ladusamalt ajada. Loodan, et viimase aja iganädalased nõupidamised on olnud tulemuslikud, sest oma firma hea nime säilitamise nimel tegeleb täna tööde korraldamisega ka ehitusfirma omanik. Tänane töövõtja lubadus vee- ja kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimistööde lõpetamiseks on selle aasta 1. november. Selleks ajaks lõpetatakse ka kõik reoveepuhasti projektikohased rekonstrueerimistööd. Samaks ajaks soovib töövõtja lõpetada ka kõik teetaastamistööd. Siinkohal tahan siiski rõhutada, et teid ja tänavaid saab taastada siis, kui kõik see, mis teede-tänavate alla jääb, on korras ja töötab. Nii, et siin pisut kannatust. Olen juba varem öelnud ja kordan, et teede lõplikust korrastamisest saab rääkida järgmise aasta kevadel. Loomulikult eeldades, et peatöövõtja Arco Ehitus oma lubadustest ei tagane ja kõik graafikujärgsed tööd ka selle aasta jooksul lõpetab.
Soovin kõigile loksalastele jätkuvat tublidust.
