Sõpruslinn Rootsis avas Saue tänava
Just selline kohanimi on Saue: Saue tänav Tallinnas ja Haapsalus, Saue linn, Saue vald. Alates suvest 2013 ka Saue küla, kui Saku Vallavolikogu määras Kanama külale nimeks Saue. Taastas nii ajaloolise külanime ja tuli vastu külaelanike soovile. Uudsena on nüüd aprilli lõpust pidulikult avatud ka Saue-nimeline tänav, Sauegränd meie Rootsi sõpruslinnas Sollentunas.
Aprilli lõpus külastas Saue linna delegatsioon meie Rootsi sõpruslinna Sollentunat.
Kutsutud olid linnapea Henn Põlluaas ja volikogu esimees Valdis Toomast abikaasadega ning volikogu aseesimees Matti Nappus.
Küllakutse põhjus ja eesmärk oli välja kuulutatud juba eelmisel aastal, kui tähistasime Saue linna 20. sünnipäeva. Nimelt tõid meie rootsi sõbrad Saue linnale sünnipäevakingitusena kaasa teate, et Sollentuna on otsustanud anda ühele keskuse jalakäijate tänavale nimeks Sauegränd - Saue tänav või allee.
Programm Sollentunas oli meie jaoks planeeritud tihe, täis erinevaid kokkusaamisi ja ringsõite. Kõigepealt kohtusime linnajuhtide - volikogu esimehe Hendrik Thunese ja linnapea Douglas Lihborniga -, kes tutvustasid meile linnavalitsuse ruume ning selgitasid volikogu ja linnajuhtimise tööprintsiipe, milles on meie omaga mõningaid erinevusi, kuid ka väga palju sarnasusi. Arutatud sai ka Balti mere meetme raames võimalikku koostööd Sollentuna, Tuusula (nende sõpruslinn Soomes), Saue ja Inčukalnsi (meie sõprusomavalitsus Lätis) vahel.
Mitmetel erinevatel kokkusaamistel saime tuttavaks paljude Sollentuna linnavalitsuse ja volikogu juhtivate isikute ning liikmetega, kellega oli väga huvitav vastastikku mõtteid ja kogemusi vahetada.
Hetkel on linna juhtimas konservatiivid, kellele ennustatakse edu ka sügisel toimuvatel omavalitsuste valimistel.
Kui Saue linnavolikogu on 17-liikmeline, siis Sollentunas on liikmeid enam kui kuuskümmend.
Üldse on kõige väiksem lubatud volikogu suurus Rootsis 31 liiget. Linnavalitsuses töötab üle kolmesaja inimese.
Sollentuna on märksa suurem kui Saue ning on jätkuvas arengu- ja kasvuprotsessis. Elanikke on tänaseks ca 68000.
Sollentuna tegeleb ise ka kinnisvaraarendusega ja neil on olemas oma munitsipaalehitusfirma.
Valminud korterid üüritakse välja turuhinnaga. Linnale on see kasulik: kasvab elanike ja maksumaksjate arv, saadav üüritulu on linnale sissetulekuallikaks, et täita oma ülesandeid ja samas pakutakse inimestele ka tööd. Valmimas ja lõppfaasis on uuendatud keskus, kus asub ka Saue tänav. Tore oleks, kui saaksime peatselt ka Saue keskusele uue, tänapäevase ja funktsionaalse näo.
Väga huvitav oli käik Silverdali, linnaossa, mis valmis alles hiljuti. Tegemist on peamiselt kahekorruselistest puithoonetest koosneva era- ja ridamajade rajooniga, mille keskne osa on park seda läbiva oja ja veesilmadega ning kus asub ka üks linna vanadekodudest. Paraku on ilusal ja omanäolisel kohal omad puudused - liialt tihedaks planeeritud asustus ning teeninduse ja kaupluste puudumine kohapeal. Sellest hoolimata on Silverdali majad ja korterid väga nõutud.
Meie soovil olid võõrustajad ette valmistanud külaskäigu Sollentuna Rudbecki kooli. Tegemist on Rootsi ühe tugevaima gümnaasiumiga, mille lõpetajatest 96% läheb edasi õppima ülikoolidesse. Klasside asemel toimib koolis kursuste süsteem. On kindlad, kohustuslikud ained ja punktisummad, mis tuleb ära teha, lisaks pea paarkümmend erinevat valikainet.
Meid huvitas eriti valikainena antav ettevõtlusõpe, mille kestus on kolm aastat. Esimesed kaks on teoreetilised, sellel ajal saadakse teadmised majandusest, ettevõtluse alustest ja toimemehhanismidest, vajalikust seadusandlusest, läbirääkimisoskustest, reklaamindusest jne. Kolmas aasta on praktiline, siis luuakse oma õpilasfirma ja tegutsetakse õpetajate juhendamisel juba reaalses ettevõtlusmaailmas. Meid viidi meediatundi, kus kaks õpilasgruppi esitlesid perfektses inglise keeles televisiooniteemalisi uurimistöid.
Kooli direktor avaldas valmisolekut ja heameelt koostööks Saue Gümnaasiumiga. Külastasime veel Edsviki Kunstihalli, mis on üks suuremaid Rootsi kunstigaleriisid ja kus asub ka kunstikool. Sollentuna Kultuurikeskuse asedirektoriga arutasime kontaktide loomist ja võimalikku koostööd meie muusikakooliga. Huvi ja valmisolek selleks on olemas nii Sauel kui Sollentunas. Kuna neil on mitu poistekoori, siis leiti, et ka selles on meil palju ühist, mida saame koostöös kasutada.
Sauegrändi ehk Saue tänava avamine oli meeldejääv üritus. Jalakäijate tänav asub linna keskuses, suure kaubanduskeskuse ja Sollentuna suurima hotelli Scandic Star vahel, ühendades ühte linna peatänavat rongijaamaga.
Külaliste ehk meie tõttu oli avamisstseremoonia korraldatud ingliskeelsena. Kõnega esines esmalt Sollentuna volikogu esimees Hendrik Thunes, kes meenutas Sollentuna ja Saue tänavu juba kahekümne kahe aastast sõprust ning koostööd.
Mina alustasin rootsikeelse tervitusega ja jätkasin inglise keeles, andsin edasi Saue linna tänu ja parimad soovid Sollentunale ning rõhutasin hea läbisaamise ja meievaheliste heade sõprussuhete olulisust.
Koos volikogu esimehe Valdis Toomastiga andsime üle kingituse - pildi, millel on mõlema linna vapid etnograafiliste tikandlillede taustal. Sümboolse kingina andsin üle ka fossiile sisaldava rahvuskivi (paekivi) tüki, et Sauegrändil oleks killuke ehtsat Saue pinnast. See mõte meeldis neile ning Hendrik Thunes ja Douglas Lihborn lubasid paigutada kivi pidulikult tänavamüüri sisse. Üritusele andsid lauludega mõnusa meeleolu kultuurikeskuse lasteansambli tüdrukud.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et visiit oli tore, meeldejääv ja hariv. Rootslaste meile osutatud külalislahkus oli väga siiras ja südamlik. Loodame, et jutuks olnud koostöövaldkonnad lähevad käima ja sellest tõuseb tulu mõlema linna inimestele. Lõpetuseks annan edasi meie rootsi sõprade parimad tervitused kõikidele Saue inimestele ja linnale.
