Aitäh, Heldur Jõgioja, et Sa olemas olid! Mälestus Sinust jääb elama Sinu loomingus!

Aitäh, Eesti Rukki Selts, soojade sõnade eest, keda esindas Enn Anupõld!

Aitäh, lugupeetud Lea Jõgioja, kes olite Maestro kõrval kaaslaseks ja toeks!

… See sügisserenaad jääb viimseks mulle, Sest enam iial ma ei süüta lõket uut. (Heldur Jõgioja laulust „Sügisserenaad“)