Sügis Pärsti mõisas
Selleks oli ta kirja pannud ülesanded. Neid lahendades ja koolimaja pargis ringi liikudes pidid lapsed laulma laulu sügisest, loendama trepiastmeid, tundma puid lehtede järgi, otsima üles jänese, hallivatimehe, karu ja käbikuninga, kirjeldama nende eluviise ja toitumist, mõistatama mõistatusi. Seiklusmäng lõppes suure veskikivi juures, kust lapsed leidsid sügise kingituse: korvi kurkide, kaalikate, porgandite ja peetidega, mida tuppa minnes kohe ka maitsma asuti.
Teine üritus leidis aset mihklipäeval sügisandide näituse ja laada korraldamisega. Jälle võis uudistada aias ja põllul kasvanud hiid- ja vigursaadusi ning laste ja lastevanemate poolt valmistatud fantaasiarikkaid sügiskompositsioone. Kõige oodatum osa mihklipäevast nii suurte kui väikeste jaoks on alati olnud laat.
Hoidised, värske koduleib ja muu kraam kaob ruttu lettidelt. Kauplemise, raha lugemine annavad lastele kasulikke kogemusi, tõstavad enesekindlust ja loovad rõõmsa meeleolu.
Leivanädalal esitasid lasteaialapsed kooliperele näidendi „Leivakakuke". Räägiti leiva ajaloost ja leivaga seonduvaid lugusid. Seejärel said lapsed kätte pliiatsid ja paberid ning saali põrandal hakkasid valmima pildid leivakakukesest, traktoritest ja kombainidest.
Pärast lõunat valmistasid õpilased endale õhtuooteks ise erinevaid võileibu, abiks kokatädi ja õpetajad. Hea kogemus, sest isegi või korralikult leivale määrimine võib olla päris raske tegevus! Tubli pingutamine tõi ka hea tulemuse. Rõõm isetehtud võileibadest väljendus söögilauda istudes 2. klassi poisi Raneli sügavas rõõmuohkes: „See on parim päev mu elus!"
Esimese õppeveerandi lõpetas traditsiooniline ettelugemispäev, mida toimetas külaraamatukogu juhataja Olga Sööt. Ettelugemispäev jätkus täiskasvanutele küla raamatukogus, kus Olga ja Marju tutvustasid huvilistele uusi raamatuid. Loomulikult jätkus vestlus edasi kohvilauas, kuhu naised olid kaasa toonud head ja paremat.
