Mootorsõidukite juhtidele tuletame meelde, et nad vaataksid kriitilise pilguga üle oma sõidukite tehnoseisundi. Hea juht, vaata üle, kas autol on all nõuetekohased rehvid, kontrolli klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sõiduki valgustusseadmetele - kas kõik vajalikud tuled põlevad, kas esilaternad on vastavalt nõuetele reguleeritud ja kas nende klaasid on puhtad. Kindlasti peab meeles pidama, et halbade ilmade saabumisega tuleb arvestada ka sellega, et sõiduvõtteid tuleb suveperioodiga võrreldes korrigeerida. Sügis-talvisel perioodil tuleb autojuhtidel meeles pidada kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine, tee- ja ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse valimine, et mitte seada ohtu ei enda ega ka teiste liiklejate elu ja tervist. Tuletame juhtidele meelde, et

turvavarustuse kasutamine on kohustuslik. Turvavöö kasutamine peab olema iseenesest mõistetav ja autosse istudes selle kinnitamine rutiinne liigutus, sest on suur tõenäosus, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib mootorsõidukis viibivatel isikutel tänu turvavöö nõuetekohasele kasutamisele esineda tunduvalt vähem kehavigastusi või üldse mitte, võrreldes sellega, kui nad jätaksid turvavöö kinnitamata. Kurb tõdeda, et ka joobes juhtimiste statistika ei näita vähenemise tendentsi. Kahjuks ei ole ikka veel kõik inimesed teadvustanud joobes juhtimise ohtlikkust, pigem kurdetakse liigsuurte trahvide üle ja politseinikke süüdistatakse kiusamises. Kainelt auto juhtimine peaks olema iseenesestmõistetav tegevus, kujunema elunormiks.

Jalakäijatele ja jalgratturitele. Kahjuks ei ole meie mustas kroonikas sügis-talvisel ajal harvad teated, kus räägime hukkunud või raskelt vigastada saanud jalakäijast või jalgratturist, kes oli tumedas riietuses ning helkurita, valgustuseta. Helkuri kandmine on valdkond, kus lapsed on täiskasvanutele eeskujuks: lapsed ja noorukid kannavad helkurit meelsamini kui täiskasvanud.

Tuletaks veel meelde, et uue liiklusseaduse kohaselt peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Enam ei piisa vaid helkuritest. Jalakäija või jalgrattur näeb tuledega sõitvat autot juba kaugelt. Tõenäoliselt eeldab ta, et autojuht näeb ka teda, aga tegelikult näeb autojuht valgustamata kaasliiklejat alles umbes 30 meetri kauguselt. Kui auto

juhti osaliselt pimestavad vastassuunast läheneva sõiduki tuled või kui on sajune ilm, võib valgustatud liikleja märkamise vahemaa veel tunduvalt väheneda. Kui siinkohal veel meelde tuletada, et 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on vähemalt 60 meetrit, siis sellest võib juba oma järeldused igaüks teha. Helkuriga varustatud jalakäija või tuledega varustatud jalgratas on lähitulede valgusel nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Selline vahemaa jätab autojuhile piisavalt aega reageerimiseks ning võimaldab sõitu õigeaegselt aeglustada ning kaasliiklejast ohutult mööduda.

Arvestades tänavavalgustuse olematust ja sügis-talve ilmaolusid, tuleb helkurit kanda kindlasti igal pool. Asulais on liiklus tavaliselt tihedam ja juhil on selles liikluskeerises ka tänavavalgustuse olemasolul palju kergem märgata jalakäijat, kes on ennast paremini nähtavaks teinud.

Kontrolli enda käitumist meie liiklusmaastikul ja jälgi, et Su lähedased millegi vastu ei eksiks ning ole sirguvale põlvkonnale oma käitumisega eeskujuks. Ühiste jõupingutustega suudame parandada meie liikluskultuuri ning õnnetusi juhtub üha vähem.

Kui Sa märkad vajakajäämisi liikluskorralduses või märkad midagi, mis vajaks muutmist, et muuta liiklemine ohutumaks ja Sa ei tea, kelle poole pöörduda, siis teavita sellest oma piirkonna konstaablit. Tema oskab Sinu sõnumi kindlasti viia vajaliku ametkonnani või asjaomase isikuni.

Turvalist liiklemist!