Sünnipäeva- ja mõisajutud Heimtali raamatukogus

14.märtsil pidas Heimtali raamatukogu 131. sünnipäeva. Esmakordselt päris uutes, raamatukogule ehitatud ruumides. Aitäh kõigile, kes leidsid aega kesk emakeele
päeva läbi astuda ja koosolemisest osa saada! Aitäh külarahvale ilusa elusa kingituse eest - elus lill jääb ilusat päeva loodetavasti aastaid meenutama.

Esmane tutvus uute ruumidega tehtud, raamatukogu ajaloost lühiülevaade kuulatud, saime osaks pr. Imbi-Sirje Tormi uuest raamatust „Lugusid Siversitest ja Heimtalist". Raamat, mille ilmumisest kuulsin esmakordselt Jüri Kuuskemaa pühapäevahommikustest „Muinsusuudistest", kus ta leidis esitamist väärivat mitu katkendit uudisteosest. Lisaks autori enda hingestatud esinemisele lavastasid elusaid pilte sõnas lossiproua ja noorhärrana Mait Allas ning Markus Allik. Esinesid aegadele kohaste lauludega mitmes erinevas vanuses poisid ja noored ööbikud Gerda Hein ning Laura Miller.

Lühiülevaade Heimtali raamatukogu ajaloos

Heimtali raamatukogu algus ulatub tagasi 1881.aastasse. 2.veebruaril 1881.a. on „Eesti Postimehes" avaldatud artikkel Heimtali valla elust, milles muuseas on öeldud „Rahvas elab meie vallas ilusal, vaimsel viisil. Raamatuid loetakse tublisti, nii et väikene kooliraamatukogu (210 raamatut), mis alles hilja asutatud, küllalt lugejate himu kustutada ei jõua."

Heimtali kooli kroonikas on esimesed andmed 1895 aastast, mil koolide inspektori poolt on antud käsk muretseda koolile venekeelne ajaleht ja raamatukogusse raamatuid nii õpilastele kui ka õpetajatele.

26.jaanuaril 1907 on antud tegevusluba Heimtali vallaraamatukogule, mille asukohaks jääb endiselt Heimtali koolimaja.

1915. aasta koolikroonikas mainib õpetaja Johannes Oja, et koolil oli ka oma 100-200 arvuline õpilasraamatukogu, mis koosnes pea eranditult vene keelseist juturaamatuist-brošüüridest. Õpetajate kogus oli vaid mõnikümmend numbrit õpikuid, katalooge, kiriku lauluraamat ja Punšli noodiraamat. Veel asetses koolimajas Heimtali Raamatukogu, mida kasutasid ka peamiselt õpilased.

Aasta 1917 Sakala nr.100. Oma mälestusi koolipõlvest, targast õpetaja Weldemannist jagab lehelugejate keegi „seltsimees". Muuseas märgib ta „Imelik rahvas. Ära unustanud on nad osava kooliõpetaja eeskuju ja juhatused, ära matnud on nad omal ajal täie jõuga töötava „Karskuse Seltsi", kõik laulu- ja muusikakoorid, hallitama jätnud rahvaraamatukogu ."

Raamatukogu tegevus saab hoogu juurde Eesti Vabariigi algusega, muu hulgas korraldati raamatukogude toetuseks avalikke pidusid. Ühe sellise peo puhaskasu oli 4477 marka ja 50 penni. Selle raha eest muretseti 48 köidet uusi raamatuid.

1931.aastal tähistatakse raamatukogu 50. juubelit, külalisi on lähemalt ja kaugemalt, lausa mitu ajalehte on esindatud, tervitustelegramm saabub ministeeriumistki.

1934.aastal kolib raamatukogu koos kooliga Heimtali mõisahoonesse.

1939. aastaks oli raamatukogu fond kasvanud 1939 raamatuni.

1946. aastal asus Raudna Vallaraamatukogu ikka veel koolimajas. Kogu raamatuvara mahtunud kahte suurde kappi - ühes olnud laste- ja teises täiskasvanute raamatud.

Laenutajateks olid põhiliselt õpetajad Oja ja Merilai. Raamatufond sisaldas hulganisti huvitavat nagu sari „Looduse kuldraamat", „Eesti entsüklopeedia", mitmeid piibleid jm.

1946.a. võeti tööle esimene täistöökohaga raamatukoguhoidja Marta Allmann töötasuga 660 rubla kuus (vanas rahas).

Koolimajast kolis raamatukogu 1950. aastatel nn."õpetajate majja", sealt omakorda edasi Rõõsale, kus olid suuremad ruumid ja asus ka Raudna Küla RSN. Paraku oli koht suhteliselt kõrvaline ja lugejaidki vähe. Nii naases raamatukogu tagasi Heimtali külla 1968.aastal, sest siin asus läheduses kool, sovhoosi osakonna keskus, kauplus, sidejaoskond, ehitati lasteaeda. Saamaks uusi ruume Heimtali külas, astus tollane juhataja Lianne Kiivit ülemuste nõudmisel isegi parteisse ja kõikide lugejate poolt suur AITÄH selle eest.

1971. aastal liideti Kiini raamatukogu Heimtali raamatukoguga kui harukogu. Koostöö laabus, teoks said esimesed kohtumised kirjanikega. Raamatukogu on külastasid Luise Vaher, Ellen Niit, Jaan Kross, Eno, Mart, Valda ja Anu Raud, Albert Uustulnd.

1970.-1980.ndatel oli raamatukogul võimalus sisustada kord kuus sovhoosi klubi „Varia" puhkeõhtu. Need läksid tavaliselt täissaalile ja raamatukogu sai juurde nii lugejaid kui ka tunnustust elanikkonna hulgas.

1972.- 1975. aastatel töötasid Heimtali raamatukogu baasil laenutuspunktid Raudnas ja Vardis. Peale Kiini harukogu juhataja Viida Pani lahkumist 1975.aastal muudeti ka Kiini laenutuspunktiks kuni likvideerimiseni 1980. aastal. Kiini raamatukogu baasil moodustati Ramsi raamatukogu. Eesti Vabariigi taasise-

seisvumine muutis raamatukogude alluvust - Viljandi kultuuriosakonna asemel sai uueks „peaks" Pärsti Vallavalitsus. Raamatukogu vajas sel ajal hädasti remonti (sisse kukkus osa fondiruumi laest), lahendus saabus, kui vallavalitsus ostis kolhoosilt raamatukogu ruumid ja 1995. aastal teostati põhjalik remont, 1998 paigaldati majja vesi ja wc.

Üheksakümnendatel oli raamatukogul tänuväärne võimalus kasutada Heimtali Viinaköögi ruume,kus said toimuma rida huvitavaid kohtumis- ja kirjandusõhtuid. Markantseim oli 11.jaanuaril 1994.a.Ene Rämmeldi ja Luc Vinconi läbinisti prantsuskeelne, üle tunniajase pikkusega luulekava „Lillede sõda", mille jaoks laenasime Viljandi lillepoest 50 nelki. Kuulama kogunes üle saja inimese - vaevalt keegi prantsuse keelt valdas, aga jälgiti lausa lummatult. Veel on kohtunud lugejatega Leelo Tungal, Teet Kallas, Enn ja Helga Nõu, Elme Väljaste, Erik Tohvri jt.

Omanäoline oli raamatukogus aastaid Asta Eliase juhendusel tegutsenud vitspunutiste ring. Igal neljapäeval keedeti ja kooriti pajuvitsu, punuti kõikvõimalikes variatsioonides tarbeesemeid. Kujunes välja tõeline klubi, kus arutati ilmaasju, peeti sünnipäevi. Aastaid toiminud huviring lagunes peale juhendaja lahkumist teispoolsusesse..

2012.aastast alustas Heimtali raamatukogu tööd uutes, spetsiaalselt raamatukogule ehitatud ruumides endises Heimtali ringtallis. Ainuüksi pindala on rohkem kui 2,5 korda suurem, ruumid on õhu-ja valgusküllased. Külastajatel on kergem kohalesaabuminegi - pole enam vaja ronida üles hirmuäratavalt järsust trepist, kust laskuminegi oli ettevaatust vajav.

Läheduses töötavad Heimtali Lasteaed ja Heimtali Põhikool, kellega on alati hea meel koostööd teha. Rääkimata Heimtali muuseumist, mis oma vaimsusega on piirkonnas suunanäitajaks.

Külastajad on raamatukogus oodatud kas laenutama, kasutama interneti-võimalust või lihtsalt läbi astuma. Kohtumiseni!

Raamatukogu töötajad :

Marta Allmann 1946 - 1948
Aino Pähn 1948-1950
Salme Mätas 1950 - 1960
Valli Kubo 1960-1964
Lianne Perko 1965 - 1968
Asta Henno 1968-1969
Õie-Astra Ritsik 1969 - 1985
Marianne Truu 1971-1972
Silvia Uibopuu 1986, 1989 - 1991
Kersti Brandt 1986 - 1988
Anu Grünberg 1988 -...
Juta Penter 1994 - 1996

Kiini Harukogus töötasid: