Sünnitamisest Raplas alates jaanuarist 2012

Rapla haigla arengutest, arengukavast ja sellest, et haigla nõukogu tegi otsuse, mille järgi alates 01.jaanuarist 2012 Rapla haiglas ei saa enam sünnitada, on päris palju juttu olnud.

On ilmunud mitmed kirjutised ja arvamused „Nädalises", samuti teistes lehtedes ja räägitud on sellest ka telekanalites. Seega näib, et teema peaks olema üksikasjadeni lahti seletatud, kuid teisalt tundub, et ikka on vastuseta küsimusi. Püüan seda lünka mõnevõrra täita. GÜNEKOLOOGILISED ja MUUD TEENUSED RAPLA HAIGLAS 2012 Rapla haiglas on praegu sünnitus-ja günekoloogia osakond. Günekoloogia osakond jääb siia edasi, st nagu varem, ravitakse siin naistehaigusi, abi ja ravi saavad rasedad (kuni sünnitamiseni). Kui seni on rasedad käinud osakonnas KTG-l (kardiotokograafiline uuring, mis näitab loote südame tegevust, aga ka emaka valmisolekut sünnitamiseks), siis jätkub seegi vanaviisi. Üldjuhul on see KTG uuring raseduse jälgimise ambulatoorse poole osa, kuid seda on tehtud osakonnas ja nii see jääb. Ambulatoorse poole pealt jätkub kõik endiselt: günekoloogi vastuvõtt ja uuringud, rasedate vastuvõtt, loote ultraheli, eelnimetatud KTG, perekool, vajadusel ka raseduskriisi nõustamine; lapse sünni järgselt saab meil teha kuulmisskriiningu, saab teha esimeste elupäevade kaitsesüstid, kui need on mingil põhjusel jäänud mujal tegemata, saab anda vere analüüsi ainevahetushaiguste skriininguks. Plaanis on arendada rohkemat nõustamistegevust, sh rasedate toitumine ja diabeediga või kõrgenenud veresuhkruga rasedate nõustamine. Huvipakkuvaks ja vajalikuks teemaks, millele samuti oleme mõelnud, on rinnaga toitmise nõustamine. Rasedusega arvele tulekul annab arst vajalikud selgitused, sama teeme ehk veelgi süvendatumalt perekoolis. Oluline on raseda jälgimise kaart ja uuringute-analüüside tulemused, neid vaadatakse ja vajatakse, kuhu iganes te sünnitama lähete või satute. Samuti jätkub günekoloogiline päevaravi (need on ühe päeva jooksul tehtavad uuringud ja protseduurid). Haiglasse jääb ka 01.01.2012 günekoloogi valve, praegugi on günekoloogid nn koduvalves, väljaarvatud juhtudel, kui majas on sünnitaja. Osakonda jäävad ööpäevaringselt tööle ämmaemandad, kes võtavad enda kanda rasedate (kel nt raseduspatoloogia probleemid) jälgimise ja ravikorralduste täitmise, aga samuti günekoloogiliste haigete ravi, mille arst on määranud. Eelnimetatud KTG-d saab teha ööpäevaringselt, vajadusel naistearsti välja kutsuda, et teha õige otsus.KIIRABI ja SÜNNITAMINE Kes satub meile kiire sünnitusega, see meil ka sünnitab. Kui sünnitegevus tõsiselt käigus, ei panda sellist naist kiirabi auto peale ega saadeta ära! Kui sünnitama hakkava naise juurde on kutsutud kiirabi ja kiirabi leiab, et õigem on tuua naine kõigepealt Rapla haiglasse, et olla veendunum edasi transpordi ohutuses, siis kiirabi ka vastavalt toimetab. Sama kehtib ka nende kohta, kes on otsustanud kasutada sünnitusmajja sõiduks oma transporti: kui on kahtlus - tulge Raplast läbi. Nimetagem seda, kuidas sobib: üleminekuperioodiks. Teadaolevalt tulevad mõned lapsekesed ilmale ka nt Läänemaa haiglas, kus sünnitusteenuse osutamine lõpetati 2001.aastal. Maakonnas on kolm kiirabi brigaadi, seega ei jää sünnitajate transport vaid Rapla kiirabi kanda. Kiirabi kutse (112) läheb keskusesse, kus on ülevaade kõigist vabadest ja liikvel olevatest kiirabi autodest, et sünnitaja juurde saadetakse just see kõige lähemal asuv auto. Siinkohal on väga oluline märkida, et andke kiirabile võimalikult palju täpset informatsiooni (mitmes sünnitus, kas looteveed on läinud, kuidas loode asetseb emakas, millal algasid valud jne). Osalt on seda teavet olemas ka raseduse jälgimise kaardis, mis olgu alati käepärast! Kuid ikka on tark tegu mõned asjad veel suusõnaliselt üle rääkida. Maakonna kiirabidega on sünnituse ja sünnitajate transpordi teemal uuesti üle räägitud. Teeme seda veel. Väga läbimõeldud infotunni andsid kiirabidele ja haigla erakorralise meditsiini osakonna õdedele dr Ineta Pruus ja ämmaemand Ailen Vibus. TEEL HAIGLASSE SÜNDINUD LAPSED Umbes pooled maakonda sündinud lapsed on ilmale tulnud Tallinnas, Pärnus või mujal. Suures osas on sünnitama mindud ise, oma transpordiga. Ka Rapla haiglasse on seni enamasti tuldud oma transpordiga. Loogiline on ja vastu vaielda ei saa, et edaspidi sünnitajate viimine haiglasse just kiirabiga sageneb. Statistikast nähtub, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis kokku teel haiglasse sündinud 138 last, mis teeb ~14 lapsekest aastas, aga see on terve Eesti kohta. KOOSTÖÖST IDA-TALLINNA KESKHAIGLAGA Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistekliiniku juhatajale dr Lee Tammemäele sai omakorda rõhutatud muret, et kui ITKsse tuleb sünnitama Rapla naine, siis juhul, kui sünnituseni pole jäänud vaid loetud tunnid, aga rohkm, et sellist naist ei saadetaks koju tagasi, ei jooksutataks, vaid jäetaks jälgimisele. Dr Tammemäega rääkisime ka vastsünditute ravist. Kui seda peaks vaja minema. On ilmselge, et minnakse saama ja sünnitama hea tervisega beebit, aga tulemus võib minna teisiti. Siis on väga kiiret abi vaja. Siis on vaja pediaatrit-neonatoloogi, kes on vastsündinute ravi spetsialist ja vastava kogemusega. Haige vastsündinu transport on tillukesele beebile lisa riskifaktor; seepärast on ITK arendanud oma haigla baasil vastsündinute kõrgetasemelise intensiivravi. Sama tasemega intensiivravi annab ka Tallinna Lastehaigla. Seni ongi edasist ravi vajanud vastsündinud meilt saadetud Tallinna Lastehaiglasse, täpsemalt öeldes, sealt tuleb vastsündinu transpordiks sisustanud reanimobiil järele. Loodetavalt annab see viimane näide mõningase seletuse ka ravikvaliteedi ja selle vajaduse kohta. ITK naistekliinikuga oleme arutamas täiendavaid võimalusi günekoloogiliste haiguste diagnostikas ja ravis. Räägime sellest, mida edaspidi saaks teha Rapla haiglas kohapeal. RAVIKVALITEEDIST ja SELLE SÕNA ERINEVAST TÕLGENDAMISEST Ravikvaliteedist on mitmeski artiklis-kirjutises palju juttu olnud. Mulle tundub, et seda mõistetakse väga erinevalt. Enamasti arutletakse suhtlemise-, suhtumise-, sünnitajaga tegelemise kvaliteedi üle. See on ka kindlasti osa ravikvaliteedist, kuid täiustuvad ravikvaliteedinõuded eeldavat enamat. Eriti oskan seda rõhutada vastsündinu poolelt. Kui kõik läheb hästi, sünnitus kulgeb normaalselt ja (vaatamata valudele!) lõpeb ilusa terve oodatud lapsekese sünniga, siis sellest kujuneb arvamus, s.o. ka arvamus kvaliteedist. Enamasti pole vahet (või on mõned erandid), kus on sünnitus toimunud. Ei ole ka suurt-olulist vahet, kus ollakse rasedusega arvel olnud, hoolivad ämmaemandad ja arstid on ikka igal pool. Igal sünnitanud naisel on sellega seonduvalt 1-2-3 isiklikku kogemust ja arvamust, mõnel ka rohkem. Üht-teist kuuldakse ja teatakse ka sugulaste-tuttavate kaudu. Nõustun, et igaühe arvamus eraldi võetuna on oluline, kuid suured otsused ei saa põhineda vaid oma emotsioonil ja oma sünnituskogemusel. SÜNNITUSED ARVUDES ja DEMOGRAAFILINE SUUNDUMUS Sünnituste arv aastas on ka olnud küsimus läbi mitmete kirjutiste. 1992.aastal sündis Rapla haiglas 562 last (Eestis 18191), 1998.aastal sündis Rapla haiglas 246 last (Eestis kokku 12204 last, mis Eesti kohta oli vaadeldaval perioodil kõige madalam number), 2000.aastal sündis meie haiglas 234 last (Eestis 13119 last), 2001.aastal meil 205 last (Eestis 12690), kõige madalam oli sündide arv Rapla haiglas 2005.aastal - 193 last (Eestis 14420). Viimasel viiel aastal on sündide arv Rapla haiglas olnud 195 kuni 229 (Eestis 14925 kuni 16109). Need olid arvud Rapla haiglas sündinud laste kohta, maakonda tervikuna on sündinud 30 -50% rohkem lapsi, st et need lapsed on ilmale tulnud mujal, eeskätt Ida- ja Lääne-Tallinna haiglates. Rahvastiku uurijad on öelnud, et lähiaastatel sündimus Eestis langeb. Käesoleva aasta numbrid Eesti kohta tervikuna näitavad, et juba ongi langenud; seega oodatust varem. Põhjus selles, et sünnitama peaksid hakkama nende aastakäikude naised, kes sündisid siis, kui sündimus oli madal; seega on vähem sünnitavaid naisi. Et neil saaks olema rohkem lapsi, rohkem lapsi ühe naise kohta, on meie elu-olu juures küll äärmiselt kaheldav. Mõne aasta eest külastas meie haiglat WHO Eesti esindaja Jarno Habicht koos ühe tervishoiu korralduse spetsialistiga Kanadast: muuhulgas tuli jutuks ka sünnituste arv ja minimaalseks pidas ta 500 sünnitust haigla kohta aastas. See on arv, mis on ka mujalt dokumentidest läbi jooksnud ja mis nö. kindlustab tegevuse tulu-kulususe. Võib väita, et tervishoius rahast rääkimine on ebaeetiline, kuid mööda sellest vaadata ka ei saa. Täpselt nii, nagu emal, sünnitanud naisel on oma sünnitamise kogemus ja teadmine, peab tal ja perel olema teadmine ka pere eelarvest ja toimetulekust. Lihtsalt öeldes: sama põhimõte kehtib kõikjal. HAIGLA ARENGUST... Tahan rõhutada, et haigla otsus sünnitusteenuse osutamise lõpetamise kohta ei tulnud kergelt, see oli raske, aga väga analüüsitud ja kaalutud otsus. Haigla eesmärgiks on kindlasti säilitada üldhaigla staatus ja pakkuda kogukonnas neid tervishoiuteenuseid, mida me saame, suudame pakkuda, mida on siin mõistlik arendada ning mida nõuab ja lubab sotsiaalministri määrus haiglaliikide nõuetest. Samas peavad meie soovid ja ootused olema realistlikud. Püüame maksimaalselt ära kasutada ka kõik koostöövõimalused teiste haiglatega. Kui mõni küsimus jäi puudutamata, siis olen nõus igaühele, kes soovib minuga kohtuda, asju uuesti selgitama. Mind leiab haiglast. Kui eespool oli juttu emotsioonidest ja kogemusest, siis lõpetuseks saan öelda, et olen minagi 3 lapse ema ja elanud kaasa 2 lapselapse ootamisele ja olnud nende mõlema sünni juures.