Aastate 1956-1965 sisse mahtusid aastad Nõukogude Armee mereväes, Väike-Maarja Kutsekoolis, õppides elektrik - mehhaanikuks.  Edasi viis elektriku amet ta pikkadeks aastateks tööle Valga Kultuurimajja ja Gaasikontorisse. Selles Lõuna - Eesti väikelinnas elas Tuudor enamuse oma eluajast, kasvatas üles lapsed, tegeles palju spordi, aia- ja talutöödega ning pidas mesilasi.

Tuudor oli ka laulu- ja pillimees, mängis mitmes ansamblis ja enda lõbuks akordionit ja kitarri, kirjutas ise laule. Sellega võlus ta ära oma esimese abikaasa Mai, kellega kooselust sündis tütar Marika. Tuudori teist abikaasat Külliki't köitsid mehe tugevad ja soojad käed. Tutvuti Valga haiglas töötades, suhtest sündisid tütar Katrin ja poeg Kristjan.

Suureks abiks ja sõbraks ning kaaslaseks oli Tuudorile viimastel aastatel talle vägagi armsaks saanud sõbra poeg Jüri, keda ta hellitavalt kasupojaks kutsus. Temaga koos peeti Valgas ka mesilasi.

Tuudori teekond massaaži juurde algas Pärnu sanatooriumis, kuhu töökoht ta puhkama saatis. 1974. aastal algasid õpingud Tallinnas Elmar Martini ja Heldur Annuse juures, mis jätkusid Soomes ja sai alguse kutsumus ja elutöö massööri ja sealt edasi manuaalterapeudi ja kiropraktikuna.

Valgas töötas ta pikki aastaid Valga Lihakombinaadi arstipunktis ja edasi jätkus töö Tartus, Otepääl, Käärikul, Põlvas, Võrus, Rõges, Jõgeval, Tallinnas ja Soomes. Erinevates kohtades töötades võttis ta vastu seljahädadega abivajajaid, leiutas ise meetodeid ja vahendeid, kuidas lülisamba diskide väljasopistusi ravida. Tema pikaajaline koostöö erinevate spordialade tipp- ja profisportlastega andis talle palju võimalusi enda arenemiseks ja reisimiseks treeninglaagritesse, Euroopa- ja Maailmameistrivõistlustele, Olümpiamängudele erinevatesse maailmariikidesse.  Alguse sai see 1977. aastal Eesti koondise kergejõustiklaste ja kümnevõistlejate treeneri Fred Kudu kutsel, sealt edasi jätkus pikaajaline koostöö Eesti suusakoondise ja Mati Alaveriga ja hiljem Eesti jalgrattakoondisega jne.

Oma suurimaks õpetajaks pidas Tuudor dr. Lembit Rannat, kellega koos alustati 1990. aastate algul Otepääl Tehvandil Eesti suusaparemikuga töötamist. Tuudori enda sõnul jäi tema elu kõige ilusam tööaeg siiski Pärnusse. Alustades seal töötamist 2001. aastal Villa Medicas ja 2007. aastast Kalurihallis kuni 28. märtsini 2014.  „Seal olin ma tehtud mees", ütles ta, „inimesed said abi ja nii see läks ", oli ta rahul otsusega suunduda Pärnusse tööle.  Vaatamata suurele töökoormusele tegi Tuudor iga päev jõusaalis trenni. Olles ise juba 70. - dates eluaastates, surus ta rinnalt ikka veel 100 kg kangi. Meres ujumas käimist alustas niipea, kui ilmad vähegi lubasid. Jalgratas oli tema kindel kaaslane läbi elu, nii suvel kui talvel.

Tuudor on aastakümnete jooksul päästnud seljaoperatsioonile minemisest sadu, et mitte öelda tuhandeid inimesi. Hiilgeaegadel võttis ta vastu kuni 20 inimest päevas, abivajajat ei lükanud kunagi ukselt tagasi. Viimase hetkeni võttis Tuudor vastu patsiente, nõustas neid telefoni teel ning jagas näpunäiteid abivajajatele.

Päev enne lahkumist ütles Tuudor: „mul on olnud pikk, huvitav ja ilus elu, igasugu asju on olnud. Peamine, et olen lapsed üles kasvatanud ja olen neid toetanud nii palju kui olen saanud. Olen vanaisa kokku kuuele lapselapsele. Nüüd võin rahulik olla."