Suur huvi silmatervishoiu päeva vastu
Saalis toimus sel ajal silmaarst Imbi Kuuse loeng eakamale rahvale tüüpilisematest silmahaigustest.
– Nägemist on vaja kontrollida. Kõige lihtsam on selleks televiisorit vaadates katta kinni algul üks ja siis teine silm. Kui nägemisteravus on väga erinev, tuleks end panna silmaarstile järjekorda.
– Katarakt ehk hallkae (silmalääts on sidekoestunud ja tuhmunud) on meie ajal kergesti opereeritav. Hägustunud lääts asendatakse proteesläätsega (mitte segi ajada kontaktläätsedega) ja kui silmapõhi on terve, saab tagasi endise nägemise.
– Glaukoomi kutsutakse roheliseks kaeks, kuigi tegemist ei ole kaega. Glaukoom on kõrgenenud silmarõhk, mis tekib silma kogunevast silmavedelikust, mida silm pidevalt toodab. Kui mingil põhjusel vedeliku normaalne tsirkulatsioon on häiritud (üldiselt põhjusi ei teata), hakkab vedelik peale rõhuma silmanärvile, hävitades selle funktsioonid. Kohast kus silmanärv on surnud, ei hakka silm enam kunagi nägema.
Ka glaukoomi ravitakse operatsiooniga, mis vahel ei pruugi tulemusi anda. (Normaalseks silmarõhuks loetakse arvu kuni 23–25-ni.) Kui käia õigel ajal rõhku mõõtmas, saab kõrgenemise kontrolli alla ka ravimitega. Igal juhul on tegemist salakavala ja raske haigusega.
– Ettevaatlik tuleks olla turult ostetud prillidega. Nende sobivust peaks laskma arstil kontrollida.
– Kuivade silmade jaoks on apteegis mitmesuguse toimega kunstpisaraid. Parima peaks soovitama ikka silmaarst.
– Järsk nägemise kaotus nõuab kiiret arstiabi!
– Väikeste veresoonte lõhkemised ei ole väga ohtlikud, kuid viitavad veresoonte seinte haprusele. See tähendab, et tuleks vältida kummargil töötamist, raskuste tõstmist ja ka suurt vaimset pinget.
– Ka hea nägemise puhul peaks üle 60 aasta vanused inimesed korra aastas käima silmaarsti juures kontrollis. Et süda oleks rahulik.
* * *
Kui eelarved võimaldavad, tahame ka sügisel (sügistalvel) teha veel ühe tervisepäeva kas südame tervishoiu, diabeedi või allergia teemadel. Selle kohta võiks ka vallarahvas oma arvamust avaldada.
