Suure aatemehe põrm maetakse ümber
Vähe on riigijuhte, kes loobuvad tööst 93. aasta vanuses. Isegi pikaealised Churchill ja Adenauer lõpetasid poliitikas osalemise enne 90. eluaastat.
Tõnis Kint oli Eesti eksiilvalitsuses nn Oslo-liini peaministriks presidendi ülesannetes. Ta oli ka Eesti põllumajanduse reorganiseerija, aktiivne poliitik ja Vabadussõja veteran. Sündinud Taevere vallas, sai alghariduse Kasel ja Suure-Jaanis, keskhariduse Tartus ning kõrghariduse Riia polütehnikumis. Võttis osa Põllutöökoja organiseerimisest ja oli alates 1936. selle direktoriks. Tõnis Kint oli tegev ka Suure-Jaani Põllumeeste Seltsis, korraldas siin erinevaid kursusi, 1940. aastal oli ta väheseid kandidaate, kes tegi opositsiooni kommunistidele, tema vend Hans Kint tegutses Suure-Jaanis limonaaditöösturina. 1944. aastal põgenes Tõnis Kint Rootsi, kus töötas põllumajanduslikes ettevõtetes, kuni valiti eksiilvalitsusse esialgu põllumajandus- ja sõjaministrina, peale A. Valma surma peaministriks. Kint oli peaministri tegevuses aktiivne, saates paljudele valitsustele ja organisatsioonidele memorandume, deklaratsioone ja levitades nii infot okupeeritud Eesti kohta. Ta suri Örnsköldsviki haiglas 5. jaanuaril 1991.
Paljude tuntud väliseestlaste põrmud on viimasel ajal toodud kodumaa mulda. Nüüdseks on Metsakalmistule maetud taeverelane Albert Kivikas ja kabalane August Rei. Osad aga eelistavad sisemaiseid kalmistuid. Näiteks Olustvere Eesti Aleksandri Põllutöökooli lõpetanud kõpulane Artur Ekbaum on maetud Paistu kalmistule ja kirjanik Jaan Lattik Viljandi Vanale kalmistule.
