Suure teedevõrguga valla juht: mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid
Kõige pikema teedevõrguga omavalitsus on Tallinna linn, järgneb Märjamaa vald Raplamaal. Kõige vähem teid on hallata Ruhnu vallal - vaid paari kilomeetri jagu. Teede pikkusest sõltub aga paljuski see, kui palju omavalitsus peab igal aastal oma kukrut kergendama.
Ühest küljest saavad omavalitsused teedevõrgu pikkuse järgi riigilt sihtotstarbelist toetust, kuid kuna suurema osa peab iga linn või vald ise juurde panema, siis paneb see rahaliselt suurema teedevõrguga omavalitsustele ka suurema põntsu.
„Mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid"
Keila vald peab igal aastal hoolt kandma ligi 295-kilomeetrise teedevõrgu eest. Eesti mõistes on seda palju, Tallinnal on teede kogupikkus ligi 883 kilomeetrit, kuid elanike arv üle 80 korra suurem.
„Mida suurem on kilometraaž, seda rohkem kulub raha teede hooldamiseks, remontimiseks ning rekonstrueerimiseks. Ja kuna hooldamise kulud on väga suured, siis ei jätku raha teede tõsisemaks rekonstrueerimiseks, nagu näiteks katmine asfaldiga," ütles Keila vallavanem Kalev Laast ning lisas, et Keila vald ei ole ses osas tõesti heas seisus, sest mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid.
Laastu sõnul muutuvad kruusateed seoses selle aasta ilmadega, kus peaaegu iga päev sajab, väga ruttu auklikuks. Samuti ei saa neid vihmaga hööveldada, kuna sellel ei oleks lihtsalt suuremat mõtet. Viimane suurem investeering tehti kohalikku teedevõrku selle aasta suvel, järgmisel aastal on kavas investeerida teedesse rohkem kui sellel aastal, selleks võimalusi oli.
Järvakandil raha vähe, Võhma rahul
Raplamaal asuv Järvakandi vald ning Viljandimaal paiknev Võhma linn on peaaegu sama suure elanike arvuga ning teedevõrkki on neil peaaegu sama pikk. Esimesel 15,4 kilomeetrit, teisel 13. Need näitajad on Eestis ühed väiksemad.
Veidi alla 1400 eleanikuga Järvakandi valla juht Mart Järvik usub, et nende teede olukord on rahuldav, vahendeid uute teekatete rajamiseks napib aga siingi. Teedevõrk oln linnaline ning kogu võrgustik asub tiheasutusalal. Lähiajal on siiski projektirahade abiga plaanis alevit läbivale peatänavale rajada kergliiklustee.
Võhma linnapeal Avo Põdral on aga hea meel, et nende teedevõrk nii kompaktne on, mille tõttu kulub tõesti ka vähem raha hooldusele.
„Täna oleme rohkem tähelepanu pööranud jalgteede rajamisele ning olemasolevate tänavate olukorra säilitamisele," ütles Põder.
„Viimastel aastatatel on meil olnud käsil mitmed veeprojektid ning seetõttu oleme teehoiurahad suunanud kõik nende projektide finantseerimiseks (peamiselt teekatete parendamine pärast kaevetöid). Uutest projektidest on tulemas Tallinna tänava rek. (ca 900m) , sest Elektrilevi tahab seal viia oma liinid kaablisse, meie peame seetõttu rekonstrueerima tänavavalgustuse ning pärast kaevetöid rekonstrueerima tänava. See on päris kallis projekt ning kindlasti on selle elluviimiseks vaja võtta laenu. Üldiselt oleme tänavaid hakanund põhjalikumalt rekonstrueerima pärast trasside vahetust," lisas linnapea.
Avo Põdral sõnul oleks vajalik aktsiisimaksust omavalitsustele laekuva teehoiuraha suurenemine.
Huvitav teada
Eesti edukamate omavalitsuste tabeli tipus olevad Harku, Rae ja Viimsi vallad on riigipilv.ee järgi ühed suurematest kohalikesse teedesse panustajad. Samas on näiteks Harku vallal pisut üle 100 kilomeetri ning Viimsil ja Rael vastavalt 193 ning 181 kilomeetrit kohalikke teid.
Kellel on kõige rohkem kohalikke teid, mida peabhooldama:
| kilomeetrid | kulutused teehooldusele 2008-2011 (kokku) | ||
| 1 | Tallinna linn | 883 | 127 998 000 |
| 2 | Märjamaa vald | 449 | 1 650 000 |
| 3 | Tartu linn | 323 | 27 619 000 |
| 4 | Kuusalu vald | 311 | 1 430 000 |
| 5 | Vinni vald | 297 | 1 017 000 |
| 6 | Keila vald | 295 | 993 000 |
| 7 | Padise vald | 291 | 687 000 |
| 8 | Türi vald | 279 | 1 865 000 |
| 9 | Kernu vald | 269 | 444 000 |
| 10 | Tartu vald | 254 | 1 655 000 |
Kellel on kõige vähem kohalikke teid, mida peab hooldama:
| kilomeetrid | kulutused teehooldusele 2008-2011 (kokku) | ||
| 1 | Ruhnu vald | 1,7 | 29 000 |
| 2 | Piirissaare vald | 4 | 36 000 |
| 3 | Lavassaare vald | 6 | 41 000 |
| 4 | Püssi linn | 8 | 1 273 000 |
| 5 | Võhma linn | 13 | 135 000 |
| 6 | Õru vald | 14 | 118 000 |
| 7 | Alajõe vald | 14,5 | 71 000 |
| 8 | Kallaste linn | 14,55 | 171 000 |
| 9 | Järvakandi vald | 15 | 154 000 |
| 10 | Kohtla-Nõmme vald | 18 | 210 000 |
