Tulevased koondislased

Väikeses kohas peab mõtlema suurelt, siis võib juhtuma hakata. Tahkurannas loodetaksegi seda, et nende noortest vutipoistest saab kunagi täiendust koguni Eesti koondis. Miks ka mitte?

„Meil on mõned noormängijad, kes tulevikus teevad debüüdi Eesti liigades ja miks mitte rahvuskoondises. Kuna poistel on sel suvel aega ja tahtmist, siis helistasime Jalgalli liitu ja küsisime: meil on 6 poissi, kes mängivad Eesti noorte meistrivõistlustel, kas sellised poisid võivad mängida Rahvaliigat? Vastati kiirelt ja lühidalt - loomulikult, sest nad ei mängi üheski Eesti liigas. Edasi käis asi kiirelt. Meie noortele kuluvad esimesed kogemused täiskasvanute vastu mängides marjaks ära," selgitas Karl Valk.

Rakse, aga võidukas algus

„Alustasime hooaega päris hästi, oleme praeguseks saavutanud kaks üsna rasket võitu (3:2 võõrsil Haapsalu II ning 4:0 kodus FC Martna üle). Arvan, et raskemad mängud on ees ja tugevaid satse on siin kuhjaga. Mängime oma mängu milleks suutelised oleme ja vaatame, mis elu toob. Lubada ei saa midagi. Siin on meeskondi, kes mängivad juba aastaid ja küll nad teavad, kuidas vajutada," arvad Valk. Meeskonna eesmärgiks on platseerumine esimese kolme-nelja hulka.

Kodumängud väiksel staadionil

Kodustaadioniks on meeskonnal Uulu põhikooli väljak, kus treenitakse ja võetakse vastu külalisi. Tegemist on aga pisikese staadioniga, mil mõõtudeks 40x70 meetrit ning väravate suuruseks 2x6 meetrit.

„Ehk vald ja Pärnu linn näevad, et lähitulevikus oleks tarvis midagi muuta, kuna elu ei toimu ainult suurlinnades vaid ka väiksemates kohtades nagu siin Uulus," avaldas meeskonna eestvedaja lootust.

Lõpetuseks soovis Karl Valk meeskonna nimel kõigile teistele võistkondadele südikat esinemist, kõrget vaimu ja tahet, et jalgpall välja ei sureks. Lisaks soovis ta tänada Tahkuranna valda, koolimaja, kohalikke ettevõtteid ja lapsevanemaid, kes selle meeskonna sünnile on kaasa aidanud.