Suuremõisa loss on restaureerijatele pakkunud nii mõnegi üllatava leiu
Tehtud eeltöödele vaatamata kerkib käimasolevate restaureerimistööde ajal kogu aeg üles spetsiifilisi küsimusi. Suur abi on sisearhitekt Nele Rohtlast, kes kuulub lossi restaureerijate meeskonda ning kes on üks Eesti parimaid mõisate sisekujunduse tundjaid. Lisaks oleme Suuremõisasse kohale kutsunud eksperte ja nõuandjaid, kel suured varasemad kogemused teiste muinsuskaitseliste hoonete restaureerimiselt. Nii käis juba sügisel Suuremõisas legendaarne põranda restauraator Ülo Perting, kes andis nõu lossi põrandate taastamisvõtete ning materjalide kohta. Täiendavaid lagede ja tapeetide uuringuid tehti novembris ja jaanuaris, kui kohal käisid selle ala tuntud tegijad – Hilkka Hiiop, Merike Kallas ja Heli Tuksam. Nad viisid läbi siseviimistluse täiendavad vaatlused ning andsid oma soovitused väärtuslike siseviimistluskihtide seisundi, restaureerimise ning säilitatavate detailide osas. Kuna Suuremõisa lossi uhkemate siseviimistluskihtide hulka kuuluvad erinevate perioodide tapeedid, siis esitasid nad soovitused nende maksimaalseks säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
Lisaks paljudele ajaloolistele tapeetidele on huvitavate leidudena tulnud välja mitmetes ruumides peaaegu kogu ruumi perimeetri ulatuses säilinud ilusaid karniisialuseid trafarettmaalinguid. Kahes ruumis on ehitustööde käigus paljandunud lausa tervet seinapinda katvad ornamentaalsed maalingud. Kuigi esialgselt oli sinna kavandatud seinte ülevärvimine, tuleb seda lahendust muuta ja käsitleda neid ruume konserveerivalt, st säilitada viimistluskihid ning välistada ulatuslikud rekonstruktsioonid. Nii säilib ajalooline informatsioon tulevastele uurijatele.
Mõisa peahoones on laemaalinguid tuvastatud neljas ruumis, kuid nende taastamine lükkub rahapuudusel tulevikku. Siiski esimese korruse söögisaalis on Maalingumeister OÜ restauraatorid lõpule jõudmas historitsistlike maalingute konserveerimisega ja töö jätkub kõrval olevas saalis. Teise korruse saali laemaalingute sondaažide põhjal saab eeldada, et maalinguid on seal mitu kihti. Nende paremaks vaatlemiseks suurendame sondaaže. Tiibhoonetes on avatud algsed laudlaed. Alustatud on nende restaureerimisega, mis hõlmab osaliste veekahjustuste ja pikipragude parandamist, puhastamist, ülevärvimist.
Esimese ja teise korruse tubade lagesid on kaunistanud igas ruumis erikujuline laestukk. Stuki algne vorm on peidus viimistluskihtide all. Laestukk restaureeritakse olemasolevate profiilide eeskujul. Teatud aladel säilitatakse kõik viimistluskihid (kaasa arvatud lateksvärvi kiht),mis jääks uurimismaterjaliks tulevastele uurijatele. Samuti toimitakse peegelvõlvide ja karniisidega. Mõnes ruumis vajavad nii maalingud kui stukk täiendavaid uuringuid, mille käigus tuleb muu hulgas selgitada, kas maaling on stukiga samaaegne või hilisem.
Põrandatel on hilisemate kihtide alt avastatud laudpõrandaid. On tõenäoline, et algselt olidki lossi põrandad laudadest. Arvatavasti asendati need alles 1850. aastal parkettpõrandatega. Seepärast on otsustatud esile tulnud laudpõrandaid eksponeerida, kui see on vähegi võimalik. Samas on paljudes ruumides käsil parkettpõrandate restaureerimine. Peasaali põranda parkett on säilinud suhteliselt hästi ning soov seda säilitada on peamiseks põhjuseks, miks tuli loobuda põrandatala tugevdamisest, mis omakorda oleks võimaldanud loobuda esimese korruse lae tugipostist. Tööde käigus selgus, et uue tala paigaldamine oleks kaasa toonud suuremakahju kui kasu ning seega jääb alles tugipost ning ka peasaali parkett.
