Samas olid ka legendaarse Relvastatud Võitluse Liidu käesidemed ja fotod, külastajad said täita ankeedi organisatsiooni astumiseks. RVL-i kuulusid paljud Vigala mehed-naised. Redus olles aitas käsitöö aega mööda saata. Tõelised kunstiteosed olid metsavend Üürikese puust voolitud lusikad-kulbid, erilist elevust tekitas puust voolitud lõvi. Nendel aastatel võidelnud ja end varjanud meestel tuligi mustade mõtete, hirmu ja teadmatuse peletamiseks midagi välja mõelda.

RVL-i staabipunkri mehed pidasid veel 1948. a oktoobris maha jälituslahingu Käntu metsas. Sealt pääsenuile andsid NKVD ülemused kõrge hinnangu sõjalise manöövri eest. 1949. a 27. veebruari lahingus Ertsma küla lähedal hukkusid peaaegu kõik. Metsavendade näituse avamine toimus Suurel Reedel. See kannatuste aeg haakus sümboolselt nende inimeste kannatustega, kes hukkusid. Paljud kannatasid piinakambrites ja Siberis teadmatuses, kas üldse kodumaad ja Suurepärane näitus metsavendlusest Okupatsioonide muuseumis omakseid veel näevad. Tähenduslik oli vanade kohvrite rivi. Neid oli palju ja omal ajal jätkus neid nii masendavasse itta kui lootusrikkasse läände.

Samas oli ka NKVD ohvitser laua kohale kummardumas. Ehk luges ta toimikuid, klaasi all püstol, millele graveeritud "Banditismivastases võitluses osalenule". Näitust ilmestasid nõukogudeaegsed autod „Pobeda" ja „Moskvitsh 401" ning raadiod ja olmetehnika 1970-1980-ndaist aastaist.

Näitus iseloomustas kujukalt oma aega. Suur tänu organiseerijaile! Tänukirjad vaevanägijaile andsid kätte Endiste Metsavendade Liidu esimees Arnold Ojaste, sekretär Heiki Magnus ja juhatuse liige Hans Hatto.

Kõige suurem tänu Okupatsioonide Muuseumi teadurile Martin Andrellerile, kes väitis, et näituse avamiseks jäi päevadest väheks, kasutada tuli ka öötunde.

Soovitan Vigala inimestel, kes Tallinnasse sattuvad, külastada ka seda hästi teostatud näitust.

Tunnimees punkri valves