Suurupis jätkub vaatamist
Suurupi kant on Harku valla põhjapoolseim ning hõlmab kogu samanimelise poolsaare. Sinna kuuluvad loomulikult Suurupi asula, naaber Muraste ning tinglikult ka ka Vääna- Viti. Elanikke on kandis kokku peaaegu 2700, mis on kordi rohkem kui Eesti väikseimas linnas Mõisakülas.
Kui Suurupi kandist rääkida, ei saa kuidagi mööda kahest tuletornist: ülemisest ja alumisest. 1760. aastal valminud paetorn ulatub 22 meetrini maapinnast. Merepinnast on tuli koguni 66 meetrit kõrgusel.
Aastal 1859 ehitati paetornist kaks kilomeetri eemale mereranda alumine, puidust tuletorn. Tänaseks on see Eesti vanim töötav puittuletorn.
Ülemise tuletorniga on tänaseni seotud praegused Suurupi Seltsi eestvedajad, õed Anne-Ly Mitt ja Kristiina Rasina- Lõhmus. Aastatel 1949- 1978 töötas majakavahina nende vanaonu Elmar Kares, aastatel 1978-1998 nende isa Peet Pajus. Hiljem pidas vahiametit ema Helle Kares. Tänaseks juhib mõlema torni elu automaatika.
Merekindlus jättis jälje
Kuid inimesed pole meresõidu mälestusmärke unustanud. Igal suvel peetakse tuletorni päeva. Kui kõik hästi läheb, avatakse Suurupi ülemine torn järgmisel suvel ka külastajatele.
Mida veel võiks rattaga, autoga või jalutav turist Suurupis vaadata? Naiste sõnul on poolsaarel palju Peeter Suure Merekindluse osi: tunneleid ja blindaaže, rannapatareide, varjendite, kahurialuste ja punkrite varemeid. Looduses on jälgitavad veel omaaegse kindlusraudtee haruteede tammid ning alles on ka väike jaamahoone.
"Kandil on ka kolm mõisahoonet. Vana-Pääla ehitati 17. sajandil ning seal on elamu," räägib Mitt. Muraste mõis seisab aastast 2001 varemetes, Vääna-Viti mõisas asub lasteja noorte turvakodu.
Huvitavad on ka lootsijaama säilmed, udusireeni hooned, muul, munakiviteed, Suurupi ülemine ja alumine pangaastang, hiidrahnud, elamud ning matkarajad. Ülemises tuletornis töötab ka veebikaamera, läbi mille saab seltsi kodulehelt vaadata kogu kanti ja kaugemalegi ning lisaks on torni lähedal ka kohalik ilmajaam.
Transport teiste valla osadega kulgeb mööda vana ja uut maanteed. Läbi asula sõidab marsruuttakso, suurel maanteel peatuvad Lohusalu, Laulasmaa ning Keila-Joa bussid.
Kauplusi Suurupis ja Murastes pole. Vitis töötab bensiinijaam ning sealt saab osta toidukaupu. Süüa saab ka Murastes Mummi Trahteris.
Selts saab kodu
Oma seltsi asutamiseni jõuti aastal 2003, kuid aktiivsem aeg algas kohalikel neli aastat tagasi. Esimene suurem sündmus oli seltsi korraldatud Harku valla fotokonkurss. "Tänavu on tulemas juba väike juubel ehk konkurss toimub viiendat korda," ütleb Anne-Ly Mitt. "Aga ega me aastaringi palju asju ei korralda. Ikka orienteerume rohkem suvele - tuletornipäevale ja teistele vabaõhuüritustele."
Aktiivseid seltsiliikmeid on mõnikümmend. Tänavu kevadel asutati ka Suurupi "Meretule" laulukoor.
Põhipõhjus, miks selts aastaringi üliaktiivselt tegutseda ei saa, on seltsimaja puudumises. "Aga asjad juba liiguvad. Saime endale tuletorni kõrval asuva endise generaatorimaja. Projekt on koostamisel ning ehk aastaks 2013 saab hoone korda," räägivad Mitt ja Rasina-Lõhmus. Sinna on plaanitud seltsi kooskäiguruumid. Samuti tuleb majja ka väike mere ja tuletorni muuseumituba.
Suurupi kandi vaatamisväärsusi
• Ülemine tuletorn (ehitatud 1760, taastatud pärast sõjapõlengut 1951, kapitaalremont aastatel 1998-2003).
• Alumine tuletorn (ehitatud 1859. korrus lisatud 1885, kapitaalremont aastal 1998).
• Kaks looduskaitseala ning Suurupi pangaastangud.
• Mõisahooned.
• Merekindluse rajatised ning nende varemed.
• Ninamaa neem, lootsijaama säilmed ning muulid.
