Suvekillud: Milline on Eestimaa suvi
Jaana Kangro Uhtnast
Eestimaa suvi on just selline eht eestlaslik - kohati ülevoolavalt soe ja rõõmus, kohati endassetõmbunud ja kurb ning masendunud...
Jah, meie suves on ju kõigile midagi - rannas peesitajatele rannailma, seenelistele vihmaseid hommiku- ja õhtupoolikuid, matkasellidele ning aiasnokitsejatele tuulist ning sääsevaba mahedat äraolemist ... Tuleb ainult see õige hetk, võimalus ja meeleolu kokku panna ning suvi missugune!
Suvised plaanid olid eelkõige seotud õpingutega Olustveres ning praktikate tegemistega. Lootus ja suurem rõhk on kolmandal ja väga produktiivsel suvekuul.
Plaanis oli ka igasuvine mõnepäevane perereis kuskile veel avastamata Eestimaa nurka. Seekord väisasime Virumaad - Kuremäe kloostrit, Illuka seiklusrada, Karepa randa, Aqva veeparki... Mõnus äraolemine oli.
Meenutamist väärivaid hetki on küllaga. Paljud neist seotud meie kalli tütre Kaisaga, kellele meeldivad pallid, neisse sukeldudes oli ta esimest korda elus oma unistuste maal - pallimeres.
Margit Turro USA - Uhtna
Ma ei viibi praegu Eestimaa pinnal, kuid loodan koos koduvalla rahvaga, et ilusaid suveilmu tuleb ka augustis ja septembris, mil koju tulen.
Eestimaa suvi on ilus ja värske. Valged õhtud võimaldavad väljas mõnusalt aega veeta ning pimedamast ajast kosuda. Mulle meeldib, kuidas suve jooksul on palju võimalusi, et teha-näha- osaleda - nagu oleks teine liikumine ja hingamine.
Plaaniks oli sõita suurte unistuste maale USAsse, et tööd teha ja ilma näha. Praegu olen Minnesota osariigi suuruselt neljandas linnas nimega Duluth ning müün peredele hariduslikke raamatuid laste õpingute lihtsustamiseks. Sõitsime suve alguses tudengitega Nashville'ist Duluthi.
Umbes 1500 km ja üks kolmest autost läks katki, mis tähendas kõikide plaanide ümbermängimist, kuna me ei jõudnud õigeks ajaks broneeritud majutuskohta ning lisaks oli vaja leida uus auto. Elu on seiklus!
Kuna ameeriklased jaanipäeva ei tähista, siis jõudsime teiste siinolijate Eesti tudengitega grillima alles 7. juulil kohalikus pargis. Kuid ikkagi oli ilm jaanipäevale kohaselt sombune ja jahe. Üle grilli me hüppama ei hakanud, kuid väga mõnus oli üle pika aja korralikku liha süüa!
Muidugi pesukarude ja vöötoravatega tutvumine on ka hästi tore olnud ja kohtumised kümnete hirvedega, kes siin linnas niisama ringi jooksevad.
Kuid kõige toredam hetk on veel ees - kui tagasi koju tulen. Eestist kaugel olles tundub kõik, mis kodus on, nii väärtuslik ja armas. Kõik pisiasjad, mis Eestis iseenesest mõistetavana tunduvad, on kaugelt vaadates nii hinnalised. Isegi Eestimaa veidi jahe ja sombune suvi!
Iige Sep Kooväljalt
Ühel ilusal ja soojal suvepäeval otsustasime minna koos perega Vudilasse. Pakkisime asjad kotti ja asusime teele. Lapsed juba uudistasid, et kui kaua sinna peab sõitma ja mis seal teha saab. Olime eelnevalt interneti kaudu uurinud, mida Vudila endast kujutab.
Sellest lastele rääkides muutusid nad väga kärsituks. Pärast pikka sõitu jõudsime kohale ja meile avanes üks ilus ja looduskaunis kohas asuv mängumaa. Võtsime kohe ette basseini - vesi oli mõnusalt jahe ja ilm suurepärane. Välibasseini helesinine vesi tekitas igati tunde, nagu oleksime sattunud palmide alla.
Vudilas oli lastele väga palju teha - erinevatel batuutidel hüpata, lapsed said sõita autode ja ATVdega. Väga lahe oli veel vesirattaga sõit järvel. Tegevust jätkub seal kohe kindlasti tervele perele ja mitmeks tunniks. Tuleb ainult olla ise aktiivne ja lasta oma lapsemeelsusel välja tulla. Meie pere nautis seda päeva täiel rinnal.
Lahkusime viimaste hulgas, emotsioonid olid laes ja kohe kindlasti tahame sinna tagasi minna. Miks ka mitte seda teha igal aastal korra? Ei pea sõitma selleks kaugele soojale maale, et saada vahva seiklus ja mälestus.
Kille Kruuv Aresilt
Eestimaa suved on väga mitmekesised. Nagu eelnevatelgi suvedel on olnud äikest ja päikest, põuda ja vihma, aga kui päike põues, siis olgu ilm milline iganes.
Esimene kollane kevadliblikas ennustas kuldset suve ja nii see on ka läinud. On olnud reise, huvitavaid kohtumisi ja uusi põnevaid ettevõtmisi. Osaletud Tallinna merepäevadel, mille raames Kochi Aidad pakkusid käsitöömeistritele võimalust oma tegemisi reklaamida ja müüa. See oli tore kogemus, mis tekitas uusi mõtteid ja andis ideid.
Üheks meeldejäävamaks suveürituseks kujunes jaanipäev, mida peeti looduskaunis Lammasmäe puhkekülas. Peoperemeheks Arti Silm, kes kõiki koostööpartnereid lahkelt võõrustas. Oli tantsu, tralli ja sportlikke mänge, milles isad-emad lastega mõõtu võtsid.
Lauake kattis end ise ja notsu oli end täies pikkuses lõkkele pikali visanud. Keeras ja küpsetas aga külge ning rõõmustas külaliste kõhtusid. Kui jaanituli süüdatud, muutis jaaniöö valge taeva veelgi valgemaks - võimas ilutulestik. Aina uued ja uued põnevad tulemustrid, mis meeli ülendasid ja erilise tunde lõid. Sarnast tulevärki saab jälle näha alles kuue kuu pärast... kui ilm lubab!
Ees ootab veel maakonna kunstiõpetajate suvelaager, mida juba mitmeid aastaid korraldanud olen ja mis sel aastal kunstiõpetajad ka teistest maakondadest kokku toob.
Natalja Ivanova MTÜ Junargo Roodeväljalt
Pean selle suve oluliseks ettevõtmiseks koostegemise tulemusena toimunud rahvarohket jaanipäeva Roodevälja külas. Nagu ikka, olid Peep Vassiljev ja Sõmeru vallavalitsus superilma tellinud ja meie osaks jäi ainult jaaniõhtu tegemistes kaasa lüüa. Seda me ka tegime.
Sportlikku poole pealt ruulis seekord jalgpall, kus naised mängisid noorte vastu. Kuigi saime pähe, oli meil (naistel) väga lõbus.
Tõelist katsumust nii lastele kui ka täiskasvanutele pakkus aarete jaht, kus pidi otsima vihjeid ja täitma ülesandeid. Ühesõnaga mänge jagus südaööni ja kaasalööjatest puudust polnud. Vahelduseks loomulikult jalakeerutus ansambel MIX MITTE pilli järgi. Tantsisime kogu südamest, nii et jalad väsinud.
Taas pidin tõdema, et koostöö teeb imesid. Suur osa selles oli Lea Gävgänenil, kes aitas jaanipäeva korraldada ja kaasa mõelda. Tuhat tänu loomulikult ka sponsoritele: Kaidu Peetsole, kes andis kasutusse mikrofoni ja kõlarid, Antrena OÜle, kes lubas kasutada ansambli jaoks haagist, ning Vjatseslav Ivanovile, kes selle haagise kohale tõi ja tagasi viis.
Eriline tänu JELD-WEN'i organisatsioonile, kes pakkus meile lahkelt WC ehitamiseks materjali. Selle eest, et materjalist maja valmis sai, kandsid hoolt toredat mehed Igor Ivanov ja Eduard Ivanov. SUUR AITÄH kõigile, kes meie üritusel osalesid ja toredat õhtut korraldada aitasid!
