Suvine lindude toitmine on kurjast

Jalutan sageli Tamula ääres. Rannapromenaadi Roosisaare silla poolses otsas jäävad silma kümned murul lösutavad või lainetel kiikuvad sinikaelpardid. Tihti on kohal ka Tamula luigepere seitsme sirguva pojaga.

Neid linde on ilus vaadata, kuid häirib nende linnastumine: pardid kakerdavad inimest pelgamata otse jalus või tormavad parkimisplatsi saabuvatele autodele vastu. Luigepere pidas rahumeeli „murupiknikut“ ka siis, kui muusikud Elujõu samba juures Tanja Mihhailova ja Mikk Saare kontserdiks pille häälestasid. Muru ja kõnnitee on lindude väljaheiteid täis ja tõenäoliselt pole puhas ka vesi. Linnukoloonia tekkes on süüdi osaliselt see, et inimesed neid pidevalt söödavad.

Olen viimasel ajal üha sagedamini näinud, kuidas inimesed loobivad pätsist murtud saiatükke lindudele, kes pakutava kohe alla kugistavad. Lapsed kilkavad rõõmust, nähes loodust otse enda ees inimestega vennastumas. Kõigil on hea olla. Vähemalt esialgu.

Loe edasi Lõunaeestlasest.