Suvine saadetis Ludwigsburgist
Ümbrikus oli kolmkaunilt kujundatud ning rohkete fotodega varustatud raamatukest, missisaldavad põhjalikku kunstiajaloolist ülevaadet kaunis Neckari orus paiknevas Ludwigsburgi lossikompleksist, suurimast säilinud barokkstiilis lossiansamblistSaksamaal. Mis on sel kõigel tegemist Kullamaaga? Teatavasti puhkab meie kodukirikus väga kõrgest soost isiku, printsess Auguste Caroline Friederike Luise von Württembergi põrm. Et printsessi ja tema lähisugulaste elulugudesse rohkem selgust tuua, tegi selle kirjatüki autor koostöös Rahvusraamatukogu Saksa saali abivalmis ja heasoovlike teaduritega kaks aastat tagasi järelepärimised printsessiga seotud paikadesse Saksamaal. Kirjadele saabusid põhjalikud vastused, mistõttu on meil nüüd printsessist ning tema perekonnast pisut rohkem teada.
Mis puutub Ludwigsburgi lossikompleksi, siis lossi rajamist alustas 1704. a tolleaegne Württembergi hertsogiriigi valitseja Eberhard Ludwig (printsess Auguste Caroline tulevase abikaasa vaarisa). Lossikompleksi kuuluvad suur aed, palee, teater, raamatukogu, kunstigaleriid, kirik, kus 15. oktoobril 1780 toimus printsessi laulatus Württembergi printsiga. Lossi kabelisse on maetud kõik Württembergi valitsejad ja pereliikmed, teiste seas printsessi abikaasa ja nende lapsed. Ludwigsburgi lossikompleksist sai Württembergi kuningriigi valitsejate residents. 1816-1864 oli Württembergi kuningaks printsessi vanem poeg Wilhelm I. Lossi perekonnagaleriis asuvad kõikide valitsejate ja nende pereliikmete portreemaalid. Sealt leiab ka kunstnik Johann Baptist Seele 1780. a maalitud suure portree printsessist endast. 1718. a sai lossi juurde tekkinud asula linnaõigused ning tänapäeval on Ludwigsburg 87 200 elanikuga linn Baden Württembergi liidumaal Saksamaal.