Taasiseseisvumispäev Karksi-Nuias

Wersalinka. Orkestri liikmed tulevad Suure-Jaanist, Pärnust, Poolast (Lomžast) ja Valgevenest. Publikule pakutakse lisaks kaunile muusikale võimalust nautida kujundmarssimisest.

Atraktiivsust lisavad orkestrandid ja kaunid mažoretid, kes ilmestavad orkestripalu tantsusaatega. Orkester tegutseb seitsmendat aastat - kahel aastal on ettevalmistuslaager toimunus Suure-Jaanis. Eestis on eelnevatel aastatel esinetud Tartus, Toris ja Viljandis. Sel aastal on neid võimalus kuulda/näha lisaks Karksi-Nuiale ka Suure-Jaanis, Pärnus, Sindis ja Rakveres. Dirigendid on Rein Vendla ja Waldemar Borusiewicz, peakoreograaf Maria Gierasimiuk, koreograaf Marzanna Rutkowska.

Kell 13.00 Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pidulik jalutuskäik, relvade ja tehnika tutvustamine ning lastele üllatusmäng. Keskväljakule on vallarahvale vaatamiseks ülesseatud Eesti Politseiameti relvad ja tehnika ning Päästeameti tehnika. Pakutakse sõdurisuppi.

Kell 15.00 etendub Naiskodukaitse Sakala ringkonna (Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi abil) eestvedamisel  Karksi Valla Kultuurikeskuses 20. augustil Mari Raamoti teemaline näidend  „Mari lugu".

Näidendi on Mari Raamoti elulooraamatu põhjal kirjutanud Liis Lukk ja selle lavastab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia harrastusteatri lavastajaks õppiv Siim Maaten. Kuna näidend on üpris pretensioonikas, siis soovis lavastaja peasoas kasutada elukutselist näitlejat - Terje Pennie. Teised näitlejad on vabatahtlikud, kuid olulise lavakogemusega Seasaare näitetrupi liikmed. Massistseenides osalejad on Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ridadest.

Etenduse lavaletoomise eesmärk on tutvustada Eesti ajalugu ühe tolle ajastu olulisema naissoost ühiskonnategelase pilgu läbi.  Etendus on mõeldud kõigile huvilistele.

Pileti hind on 3 eurot. Etenduse eel, vaheajal ja järel müüakse Mari Raamoti mälestusraamatuid.

Mari Raamot (6.08.1872 - 12. 03.1966) (neiupõlvenimega Tamm) on sündinud Viljandimaal Tarvastu vallas Kuresaare külas Kitsi talus. Ta oli Eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja ning meie riigikaitse naisliikumise alusepanija. Mari Raamot rajas koos abikaasaga 1911. aastal Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti Tütarlaste Põllutöö- ja Majapidamise kooli ning juhatas seda kuni kooli põlemiseni 1918. aastal. Kooli tegutsemisaja jooksul valmistati ette 265 haritud noort perenaist. Eesti Vabariigi ajal oli Mari Raamot Eesti Punase Risti peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutaja ja esinaine aastatel 1927 -1937 ning tema pakkus Kodutütarde organisatsioonile nime.