“Viigerhüljeste arvukus hakkas Läänemeres kahanema juba 20. sajandi alguses, kui võeti kasutusele täpsemad ja tõhusamad vintrelvad. Täpsemate püssidega sai hülgeid tabada kaugema maa tagant,” teab Müür. Möödunud sajandi kolmekümnendatel viis hüljeste asurkonna arvukust allapoole tõhus küttimispreemiate süsteem. “See oligi ette nähtud hüljeste kui “oluliste kalanduskahjurite“ tõrjumiseks,” lisab Müür. Preemiate ohvriks langes ka viiger, kuigi tema toidulaud inimese omaga oluliselt ei kattu.

Loe edasi Harju Elust.