Vallamajanduse spetsialist Rein Kooli: Kindlasti mitte. Aga alevik on suureks kasvanud, elama on asunud mitmesugust rahvast, kes meie senisesse turvalisse alevikku on ka elu teisi värve toonud. Meil toimub palju erinevaid üritusi, kuhu tullakse väljaspoolt Tabasalu, väljastpooolt valdagi. Ja mis peamine - Tabasalu läbib tiheda liiklusega Rannamõisa- Klooga tee, mis on ikkagi kõrgendatud ohu allikaks. Me ei tea mitte, kes ja mis mõtetega seal sõidab.

Kas aleviku turvalisust vähendamata saate ka öelda, kus need kaamerad täpselt asuvad?

Vallavalitsuses oleme kaalunud isegi võimalust panna kaamerate piirkonda tähis kirjaga VIDEOVALVE. Aga see otsus pole veel lõplik. Nii et väga salastatuks me kaamerate asukohti ei pea. Kaamera peab suutma ju ennast kaitsta pildi edastamisega turvateenistuse juhtimiskeskusesse, kus siis viivitamatult reageeritakse.

Kus need "meid kõiki igal ajal jälgivad silmad" ikkagi asuvad?

Paigaldatud on kaamerad kuude kohta - Tabasalus spordihoone juures paikneb kaks valvesüsteemi, Kooli tänav 5 parklas - see on jäätmejaama juures - on üks kaamera, lasteaed Tibutare territoorimil on kaks kaamerat, Kallaste keskuses vallamaja juures üks ja Kallaste kaupluse juures üks kaamera.

Paigaldamist ootab jälgimissüsteem veel Tabasalu noortekeskuse juurde, samuti Ranna ja Rannamõisa-Klooga tee ristmikule ning tõenäoliselt ka Harkumõisa ja Kloogaranna tee ristmikule. See viimane pole veel kindel, sest selles punktis on videopildi levikuga raskusi.

Kuidas turvasüsteem toimib, et vajadusel mõni kurikael ohutuks teha?

Videopilt kaamerast läheb turvafirma G4S juhtimiskeskusesse, kus jälgitakse 24 tundi ööpäevas, mis Tabasalus valve all olevates kohtades toimub.

Kui midagi juhtub, kui valvekaamera abil avastatakse õigusrikkumise tunnustega teo toimumine - näiteks huligaanitsemine, lõhkumine, omavoliline sisenemine keelatud objektile, alkoholi tarbimine avalikus kohas - reageeritakse 5 minuti jooksul.

Selle aja jooksul peab turvaekipaaž kohal olema ja vajadusel teavitavama sellest ka politseid, kes siis otsustab, mida kurikaeltega ette võtta. Ka valla poolt on määratud kontaktisik, kes vajadusel sündmuspaika välja kutsutakse.

Mitu korda on turvameeskonnad juba sündmustele reageerinud?

Meil selliseid andmeid pole, küllap on kaamerad veel liiga vähe üleval olnud. Aga mitu positiivset näidet "alati kõiki jälgivatest silmadest" võin juba tuua.

Et elan ise Tibutare lasteaia lähedal Tabasalu südames, siis nägin oma silmaga, millised kambad sinna lasteaeda tihtipeale õhtuti kogunesid ja mida seal tehti. Nüüd, kui jälgib videosilm, on lasteaia territooriumil hoopis rahulikum.

Sama võib öelda Kooli 5 parkla kohta - enam pole tulnud sealt ühtegi signaali vandaalitsemistest. Või kolmas näide - ühel tormisel ööl oli Tabasalu gümnaasiumi juures lipp mastist maha kistud. Keda süüdistada? Uurisime siis vallamajas kaameratest ja selgus, et huligaanidega tegu polnud, tormituul oli lipu alla rebinud.

Arvan aga ka seda, et kuigi praegu ärevaks tegevaid signaale kaamerad ei ole andnud, siis küllap kevadel, mil soojaks hakkab minema, need signaalid ka tulevad. Kõik, ka kurikaelad, hakkavad rohkem tegutsema.

Mainisite, et tuvastasite vallamajast lipuga juhtunut. Kas videopilt tuleb siis ka vallamajja?

Jah, ka meil on vastavaid paroole teades võimalik kõike vallas toimuvat jälgida.

Kui palju vallale selline turvalisuse tagamine Tabasalu alevikus maksma läheb?

Seadmed on renditud, tasu ühes kuus koos valveteenusega on 1290 eurot.

________________________________________________________________________
Harku Valla Teataja palus videovalvesüsteemi töö põhimõtetest rääkida G4S spetsialistil.

JULIA GARANŽA
AS G4S Eesti kommunikatsioonijuht

Koostöös Harku vallavalitsusega paigaldab turvaettevõte G4S Tabasalu aleviku tuiksoontele 12 videovalvekaamerat, mille pilt jookseb G4S-i juhtimiskeskusesse.

Tänaseks on üleval kaheksa kaamerat, lähiajal pannakse üles ka ülejäänud. Tabasalu kaameraid jälgitakse G4S-i juhtimiskeskuses 24 tundi ööpäevas.

Lisaks turvatöötajate silmadele analüüsib kaamera poolt näidatavat pilti ka tänapäeva võimekamate hulka kuuluv videovalvesüsteem ise. Milestone'i platvormil ehitatud videovalvelahenduse võimekust on võimalik vastavalt vajadusele arendada, lisades videoanalüütika lahendusi, sõidukite numbrituvastust, läbipääsusüsteeme jne.

Piltidele pääsevad ligi vastava õigusega G4S-i juhtimiskeskuse operaatorid ning ka valla töötajad - läbi spetsiaalse jälgimistarkvara. Võimaliku ohu korral saadab G4S-i juhtimiskeskus kohale lähima patrullekipaaži, kes peab olukorra selgeks tegema ning vastavalt vajadusele kaasama ka abijõude.

Milestone'i-põhist videovalvelahendust kasutab ka Mäetaguse vallavalitsus; sarnast, kuid teisel platvormil toimivat videovalvelahendust kasutab ka Kohila vallavalitsus. Samuti kasutavad Milestone'i platvormil põhinevat videovalvet väga paljud G4S-i ärikliendid, näiteks kaupluste kett Jysk, Eesti Energia, Maag Piimatööstus. Ka G4S-i peamaja videovalve on ehitatud Milestone'i platvormile.

Videovalve on üks tõhusamaid viise kogukonnale lisaturvalisuse loomisel. Ühest küljest toimib videovalve kui visa valvur, kelle kohalolek juba iseenesest mõjub distsiplineerivalt, teisest küljest on videosalvestused väärt materjal politseile juhuks, kui kaamera pilku jääb mõni kuritegu.

Linnaruum on sageli ebaühtlane: osad paigad on rahvarohkemad ja tihedama asustusega ning vastupidi - on kohti, kus kaamera valvas silm aitab ära hoida hämaraid tegusid.

Teadmine, et kaamerate vaateväljas toimuv ei ole enam anonüümne, mõjub korralekutsuvalt, mistõttu järjest rohkem otsustavad videovalvelahenduste kasuks ka korteriühistud, haridusasutused ning kohalikud omavalitsused.

Kui mõned aastad tagasi oli valvekaamerate süsteem pigem haruldus, siis tänapäeval paigaldab järjest suurem hulk kogukondi oma territooriumile turvalisuse tagamiseks videovalve.