Osalejaid oli 25 riigist, festival toimus Emilia-Romagna maakonnas, mis jääb Lombardia ja Toskaana vahele. Festival oli suurejooneliselt korraldatud, kontserte toimus maakonna 25 linnas, igaüks neist omamoodi pärl.

Meie esinesime kahel kontserdil kolmveerandtunniste kavadega, mis publiku poolt väga soojalt vastu võeti. Ansambel oli tõesti kõrgvormis ja see ei jäänud kuulajatel märkamata. Hea meel oli kogeda, kui tõsiselt väärtustatakse kõikjal Euroopas laste muusikaharidust ja kui kõrge on õpilasansamblite tase ja õpilaste motiveeritus pillimänguga tegeleda.

Kuna liikusime ringi Milaanost võetud rendiautoga, siis oli meil piiramatu võimalus huviväärsustega tutvumiseks ja nii käisimegi vabal ajal ümberkaudsetes linnades, nagu Bologna, Cesena, Ravenna, Rimini jmt. Cesenaticos vaatasime Leonardo da Vinci projekteeritud sadamat koos seal seisvate vanade puulaevadega. Erilise elamusena jääb meelde üks meie omal algatusel Aadria mere ääres kõrgel mäe otsas asunud restoraniterrassil antud improviseeritud kontsert, kus mängisime lihtsalt enese rõõmuks ja ilusa päikeselise ilma kiituseks. Sealne vaade merele mäenõlvale oli nii lummav, et üks poistest teatas kindlast otsusest tulevikus sinna elama asuda!

Tegime reisi maailma vanimasse eksisteerivasse vabariiki - San Marinosse, - kus veetsime pool päeva iidse kindluslinna torne, kitsaid linnatänavaid nautides.

Kunagi olla keegi New Yorki sattunud turist küsinud kohalikult, kuidas pääseb Carnegie Halli (prestiižsemaid kontserdimaju maailmas). Kohalik oli vastanud: "Practice!" (tuleb harjutada). Saksofonikvarteti poisid teavad seda hästi.