Maapiirkonnad tulevad linnadele järgi

Statistikud jagasid Eesti inimesed hariduse osas kaheks - linnaelanikud ja vallaelanikud ehk piltlikult linna- ja maainimesed.

Eelmine rahvaloendus toimus 2000. aastal ning seal oli linnas ja vallas elanute haridustasemete vahe suur. Mis on aga selle ligi kümne aastaga muutunud? Toimunud on inimeste koondumine linnade ümber asuvatesse valdadesse. Sellest tulenevalt on ka linnades ja nö maal elavate inimeste haridustase ka ühtlasemaks muutunud. Ehkki näiteks kõrgharituid on linnades endiselt 12% enam kui valdades. Keskhariduse osas on aga seis võrdne, eelmise loenduse andmetel oli see 6% linnaelanike kasuks. Põhiharidusega inimesi on enam valdades, kuid vahe on 20%-lt langenud 12%-le.

Tabelis on toodud erineva haridustasemega inimeste arvud (allikas: Statistikaamet)

 20-2930-4950-6465 ja vanemad
Haridustase kokku187218352517257750229440
Alghariduseta4079483981699
Algharidus30583134245027436
Põhihariduseta kutseharidus781623392290
Üldpõhiharidus29355295971896445214
Põhiharidus ja kutse2757100661635619368
Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega (sh keskeriharidus)26584654494147428267
Üldkeskharidus58477670575606932300
Kutseharidus keskhariduse baasil20237269782177910609
Rakenduskõrgharidus või keskeriharidus pärast keskharidust12973645234095121838
Akadeemiline kõrgharidus kokku30556753585382934852
sh bakalaureus20274308181339141
sh enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus770237684516031718
sh magister või sellega võrdsustatud kõrgharidus95122077273302993
Doktor (sh varasem teaduste kandidaat)217307819532161
Haridustase teadmata2519616731883406