Palju muret tekitas Tamsalus alustatud suurprojektide - Tamsalu Gümnaasiumi renoveerimine ja Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekti tagasilöögid.

Gümnaasiumi renoveerimisel viisid vähempakkumise käigus tehtud ehitushanke pinged ehitaja ja valla vahel selleni, et veebruaris lõpetasime ehituslepingu. Ehitaja sisuliselt keeldus kokkulepitud hinnaga ehitamast. Kuulutasime välja uus ehitushanke. Kõik protseduurid selliste mahtude juures võtavad palju aega ja uue ehitajaga saime alustada lepingut 3. juunil. Tegelik töö algas juulis ja tööd pidid valmis olema 31. oktoobriks. Tegelikult ehitaja tähtajaks valmis ei saanud ja on andnud uue lubaduse lõpetada nn.uue koolimaja I ja II korruse ehitustööd ja saada valminud ruumidele kasutusluba 9. jaanuariks. Tänase ehitusseisu juures ei ole ma selles lõplikult veendunud. Kahju on , et koolitöö pole jõudnud oma tavaraamidesse ja jätkuvalt ei saa kultuurimaja oma tavatingimustes tööd teha. Kooli renoveerimise lõppemisel on Tamsalus kõik tingimused täidetud, et olla piirkonnas konkurentsivõimelise hariduse andmise koht. Kuidas see meil praktikas õnnestub, selgub mitmetest asjaoludest-kooli ja valla juhtkonnast, valla laste juurdekasvust ja eelkõige riiklikust hariduspoliitikast.

Veemajandusprojekti I osa(lõuna pool raudteed) tööd kulgesid kuni aprilli alguseni graafikus, kuid siis peatöövõtja AS K&H pankrotistus ja tööd seiskusid. Oleme läbinud uuesti keerulise bürokraatia, uus ehitaja on hanke tulemusena AS Merko Ehitus, kuid alustada ei ole saadud, sest puudub (20.dets!) veel Keskkonnaministeeriumi kooskõlastus. Kuna tegu on väga suurte toetusrahadega (lisaraha taotlus 1,18 milj.eurot), siis tuleb hea lõpptulemuse nimel kannatada ja viia asjaajamine võiduka lõpuni. Eesmärgiks on 2012 aasta lõpuks projekt põhiosas lõpetada ja garanteerida Tamsalu-Sääse piirkonnale veevarustuse kvaliteet ja süsteemi töökindlus aastakümneteks.

Samuti jäi torutööde peatumise taha Tamsalu Kesk tn. korralik ja kaasaegne taastamine koos kauaoodatud kergliiklusteedega. Kesk tänaval plaanitust sai teostatud uus tänavavalgustus(koos Kooli tänavaga). Täna tundub valgustus natuke nagu valesti olema, kuid tegelik põhjus on see, et tänavate taastamisel tänavaala nihkub täpselt valgustuspostideni ja siis saab juba kõik lõplikult paika.

Nende tõsiste tagasilöökide puhul nagu ei oskagi head meelt tunda selle üle, et veemajandusprojekti hanke II osa sai lõplikult ja tähtaegselt valmis. Töid teostas peatöövõtjana AS TERRAT ja tehtud tööde kohta saab öelda ainult kiidusõnu. Tööde tulemusena renoveeriti 11 km vee -ja kanalisatsioonitorustikke, reoveepuhasti, renoveeriti üks ja ehitati juurde 3 reovee ülepumplat, ehitati täiesti uus purgimishoone. Tööde maksumus kokku 1,93 milj.eurot(30,2 milj.krooni). Lisaks torutöödele said ka tänavate taastamise käigus korralikud tänavakatted kas täielikult või osaliselt Tehase, Rahu, Kungla ,Kandle ja Piiri tänav.

Ka Eesti Energia ehitas sellel aastal vallas palju. Elektriliine pandi maakaablisse paljudes Tamsalu tänavatel, Uudekülas, Sääsel, Võhmutal, Kullengal, Põdrangul. Need investeeringud on kindlasti olulised elektrivarustuse töökindluse tagamisel . On meil enamusel ju värsked kogemused tormide mõjust elektrivarustusele.

Lõppevat aastat jääb meenutama juba detsembris 2010 alanud ja kogu talve kestnud suur lumeuputus. Kuid ka vastupidi, ilmselt on 2011 aasta jõuluaeg läbi aastate üks soojemaid ja rohelisemaid. Ka esimese advendiküünla süütasime lausvihmas.

Kindlasti jääb mööduvat aastat meenutama Loksa külas valminud J.K. Otsa Talu uus loomakasvatushoonete kompleks. Firmajuhi Jaan Kiisa sõnul on ta oma tegemistega tänaseks täpselt seal, kuhu aaastaid tagasi unistas jõuda. Kuid tänaseks on elu toonud uusi väljakutseid ja Jaanil on juba uued eesmärgid.

Siinjuures tahan kiita kõiki valla tublisid ettevõtjaid, kes on ikka targalt oma tootmist korraldanud ja edukalt karmis konkurentsis vastu pidanud.

Ühe väga olulise teona jääb aastat meenutama Porkunisse ehitatud uus koolihoone. Aastaid plaanitu on teoks tehtud ja Porkunis on säilitatud oluline tööhõive , lapsed ja töötajad on saanud väga head olme ja töötingimused.

Nüüd jääb ainult veel loota, et ka vanale koolile leitakse uus asjalik omanik ja koos sellega hakkab Porkunisse uut ettevõtlust ja elu juurde tulema.

Suurte tegudega kirjutas ennast Tamsalu spordiajalukku Kaarel Nurmsalu. Juunioride maailmameistrivõistlustelt suusahüpetes ja kahevõistluses kokku 3 pronksmedalit ei ole Eestis siiani keegi võita suutnud. Meie Kaarel suutis! Meeldejääv oli see, kuidas rahvas Tamsalus oma sangarit vastu võttis. Aitäh Kaarel nende hetkede eest ja edu tulevikuks sulle ja sind toetavale perele.

Samuti jääb aastat meenutama Tamsalu saalihokinaiskonna Eesti meistrivõistluste pronksmedal ja võit rahvusvahelisel turniiril Sloveenia OPEN.

Tõsise üllatuse valmistas Tamsalu Los-Torose/ Simuna Ivax korvpallivõistkond, kes Eesti karikavõistlustel võitis kodusaalis Tamsalus Tallinna Kalevit! Samuti on mehetegu Eesti valdade talimängude pronksmedal.

Tänu heale koostööle endiste Tamsalu kandi tublide spordiinimestega, õnnestus Tamsalus korraldada Eesti meistrivõistluste etapp maastikurataste maratonis. Tamsalu inimestel oli võimalus oma silmaga näha selle ala tippusid oma koduradadel sõitmas. Tänud Risto Roonetile, kes oli asja eestvedaja.

Kultuurisündmustest meenutan Tamsalu endiste ja tänaste tantsutüdrukute Kristina Jerjomina, Tiiu Mürgi, Kerly Relli ja Siret Kristeli juhendatud laste tantsulaagri projekti, mis lõppes esinemisega kultuurimaja täissaalile. Seda ei juhtu tihti. Aitäh tehtu eest ja edu Teie edaspidistele tegevustele.

Meeleolukat vaheldust pakkus Uudeküla külaplatsil Minieuropeade raames külalisetenduse andnud Portugali ja Tsehhi folkloorirühmad. Aitäh eestvedajatele Sirjele ja Katrinile.

Head meelt teeb see, et Porkuni kui kena vabaajaürituste koha on taasavastanud noored ettevõtlikud mehed. Tänavu korraldatud 3 kontserti on hea algus . Jõudu Romeole ja tema meeskonnale ka uueks aastaks.

Virumaa Kirjandusauhind anti 2011 aastal Tiit Aleksejevile, kelle jutustus „Leegionärid" räägib meestest, kelle tegevuses on kajastatud ka Porkuni vennatapulahingust osavõttu.

Kuigi valla rahvaarv kahjuks olnud igal aastal miinuses, teeb heameelt 2011 aastal sündivuse suurenemine. Võrreldes 2010 aastal sündinutega(27 last), on tänaseks juba sündinud 46 uut vallakodanikku. Ja aasta pole veel lõppenud.

Isiklikult olen sellel aastal väga raskelt üle elanud tagasilööke kooli ja veemajandusprojekti ehitustel. Kosutust andis võimalus suvel 3 nädalat puhata ja elamus, mille sain Brüsselis tütar Tiinal külas käies - juhuslik kohtumine ja südamlik käepigistus Belgia kuningas Albert II-ga.

Need olid valitud tähelepanekud peagi ajalukku minevast aastast 2011.

Mida tahta uuelt aastalt 2012?

Kindlasti on põhieesmärgid suurte arendusprojektide (Gümnaasiumi renoveerimine, veemajandusprojekti I osa) lõpuleviimine. Samuti vallakeskuse tänavate (Raudtee, Kesk, Tähise, Kooli, Koidu, tn) renoveerimine. Tamsalu keskosa peab saama tänapäevase väljanägemise!

Lõpetuseks tahan tänada kõiki vallakodanikke , kes oma igapäevatöö- ja tegemistega on panustanud selle heaks, et meie vallas elu kestaks, edasi läheks ja et homme oleks parem, kui täna.

Hea vallarahvas. Kindlasti on teil omad mälestused peagi lõppevast aastast ja plaanid uueks aastaks. Võtame aastalõpu tegemistes korraks aja maha, leiame aega olla koos lähedastega, toetame üksteist ja kogume jõudu uue aasta tegemisteks.

Lugupeetav vallarahvas, rahulikku jõuluaega ja soovide täitumist uuel aastal!