Neli päeva olid tihedalt sisustatud loomingulise tegevusega. Osaleti Viljandi Kultuuriakadeemias noorsootööd õppivate tudengite ja nende õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel erinevates töötubades, mille hulka kuulusid hääle- ja kõnetehnika, muusika, käsitöö, liikumine ja lavaseade ning isegi kaltsuvaiba punumine. Elamusi pakkus matk tõelisse rappa, mis algas kohe taluservast ning naabruses asuva miniloomaaia külastamine. Suvekool lõppes traditsiooniliselt nelja päeva jooksul õpitud lavastuse ettekandmisega, mida tulid vaatama ka kohalikud elanikud. Erilist põnevust ja elevust pakkus moeshow, milles esinemiseks tuli lastel endil valmistada erinevast pabermaterjalist kostüümid ning neid esitleda ja tutvustada. Nagu iga õige suvelaagri juurde, kuulus ka siia lõkkeja sõprusõhtu, uute sõprade leidmine ning lõbusad öised jututoad.

Juulikuus ootas Kariliine-lapsi Peipsi- äärne Ranna ja head sõbrad eelmise aasta suvekoolist. Suurt rõõmu pakkus 15-le osalenud lapsele kohtumine nende eelmise aasta juhendaja tädi Mallega. Kui eelmisel suvel pakkus lastele põnevust kipsmaskide valmistamine, siis sel korral said lapsed koju jõudes šokeerida vanemaid grimmikoolituselt saadud armide ja sinikatega, mis esmapilgul paistsid nii ehtsad, et ehmatasid nii mõnegi emme-issi suisa keeletuks. Huvitavaid tunde viis läbi ka näitleja Hele Kõrve Tallinna Linnateatrist, Rain Mikser Tallinna Ülikoolist ja paljud teised. Koos Jõgeva väikeste teatritegijatega sai suvekooli lõpuks esinemisküpseks väike etendus „Kas on kerge olla noor".