Tagasivaade minu spordiüritusi täis kultuuriaastale
Kas sport on kultuuri osa? Muidugi! Seda on tõestanud nii meie Georg Lurich, kes oskas 10 keelt, kui kinnitanud ka Ernest Hemingway, kes ütles: sport õpetab võitma, sport õpetab kaotama. Järelikult õpetab sport kõike, õpetab elama. Elu näitabki, et need, kes on sporti teinud, saavad paremini hakkama, sest on harjunud pingutama. Meie mitmed tuntud kultuuriinimesed on spordiga tegelenud või tegelevad praegugi (parim näide on Ita Ever) ja tunnistavad, et hea füüsis on aidanud neil kaua vormis olla.
Läinud aastal sain lähedalt näha spordialasid, millest seni olin vaid kuulnud. Alustan 30. aprillil toimunud Eesti 1. karikavõistlusest athletic fitnessis. Õhtut juhtis nüüdseks 13-kordne Eesti meister kulturismis Ott Kiivikas, kes on sõbralik ja soe inimene. Ei teadnud meist keegi, mida see uudne ala endast kujutab, aga nägime kehanäitamist ja jõunumbreid, millele publik valjuhäälselt ja toetava aplausiga kaasa elas. Vürtsi lisas oma poisi Jesper Eldemeele kaasalöömine. Praeguseks on tookord siin osalenuist Oleg Anissimov fitnessi maailmameistriks kroonitud ning Esta Pilt Tallinnas toimunud athletic fitnessi maailmakarikaetapi võitja.
Olen enam-vähem selgeks saanud, mida tähendab kulturism, klassikaline kulturism, fitness, bodyfitness ja athletic fitness. Võib ju üleolevalt mõelda-öelda, et mulle see musklinäitamise värk ei meeldi, aga nähes tegijate silmis sädet, haarab see sindki kaasa. Nii nagu iga asjaga. Juulis käis Orissaarest vaimustusse sattunud Ott Kiivikas oma treeningurühmaga siin laagris ning kõik kiitsid: südamlik vastuvõtt, ilus loodus, kõik käe-jala juures, vaba aeg mõnusalt sisustatud (Pritsukas!). Selleks aastaks on neil laagriaeg juba broneeritud.
20. juunil toimusid Orissaares Eesti meistrivõistlused jalgrattaspordis, eraldistardist sõit. Meie tipud - Grete Treier ja Rein Taaramäe - olid kohal! Olete ju telekast näinud korduvalt klippi, kus Taaramäe Orissaare vahel pedaalib. Sellest mehest kindlasti veel kuuleme, sest ta on teel maailma absoluutsesse tippu!
30. juuli öösel toimus Orissaares ja selle ümbruses midagi müstilist. X-dreami ööetapil osales 732 inimest. Nii palju rahvast korraga pole Orissaare veel näinud. See müstiline aura, mis valitses õhtul kell 10 meie tammestaadionil, kui erinevate raskusastmetega orienteerumisradadele startisid 3-liikmelised võistkonnad, haaras kõiki kohaletulnuid.
Öösse tormati rulluiskudega, mis vahetati hiljem jalgrataste ja ujuvaluste vastu. Pilliroo raginal murti Illiku laiu teelt kanuudega merele, vaid pealambid õhtuhämaruses vilkumas.
Kõige raskema raja läbijad jõudsid staadionile lõpualale - nelja järjestikku rippuva prussi ületamisele - alles järgmisel hommikul. Osad võistkonnad ei jõudnudki ajalimiiti, sest rada oli päratu raske olnud. Käidi ära isegi Kõinastu tuletornis ja Muhu saarel. Kusjuures prusstakistusi rajati staadioni pärnade otsa öösel, taskulambitulede valgel. Kuuli tõugati küünaldest valgustatud sektorisse ja kolme peale pidi kätte saama Heino Silla 1979. aasta Eesti kuulitõukerekordi 20.53.
X-dream on parajalt ekstreemne orienteerumisvõistlus, koosnedes suve jooksul neljast etapist, millest üks on siis öine. Ööetappi hinnatakse alati kõige põnevamaks. Võistlustel osalejate arv on aukartustäratav. Aga näiteks ETV ütles, et sündmus ei ületa uudiskünnist. Tervet võistlust iseloomustas ülim professionaalsus: tuldi kohale, viidi võistlus läbi ning lahkuti nii, et hiljem polnud massiüritusest jälgegi. Isegi oma meditsiiniteenistus oli kaasas, aga abivajajaid oli olnud üksikuid.
3. juulil lõppesid ju ka Illiku päevad ning samal õhtul etendati Püharistil Mikumärdit, mis oli tõesti väga vahvalt tehtud nii lavastaja kui näitlejate poolt. Nii et see üks õhtu pakkus emotsiooni terveks aastaks. Tekkis tunne, et Orissaares võibki toimuda midagi tõeliselt suurt...
Augustis kutsus Kaire Tartust Orissaarde laagrisse Janika Mölderi iluvõimlemisklubi ning 10. augustil toimus spordihoones vaimustav iluvõimlemisetendus, seejuures tasuta. Õhtut juhtis karismaatiline Janika ise, tutvustades esinejaid ja erinevaid kavu. Plaksutasime oma käed tuliseks ja lahkusime kõik lai naeratus näol. Janikagi ütles, et neile meeldib Orissaare väga, ning et hea meelega muudaks ta selle paiga oma alaliseks treeningbaasiks. Suurim tunnustus ju!
Augustis olid Orissaares nädalakese treeninglaagris TTÜ (Tallinna Tehnikaülikooli) meesvõrkpallurid, kelle mänedžeriks on meie valla juurtega Uku Rummi - jällegi üks väga avatud inimene. Nemadki jäid kõigega rahule ning Külli Preileri Püharistil pakutavate maitsvate toitudega oldi lausa püsti hädas - mehed kippusid kaalus juurde võtma.28. ja 29. jaanuaril toimusid Orissaares TTÜ osavõtul kaks Schenker-liiga (Eesti-Läti ühisliiga) mängu, nagu suvel sai lubatud. Taas enneolematu sündmus ja vägev elamus. Kui varem avaldasin arvamust, et meie uhke spordihoone on kohalike võistluste jaoks liiga pompöösne, siis nüüd, kui võõrustatakse Eesti tasemel võistlusi ja laagreid, võtan sõnad tagasi.
Oktoobris treenisid meil tippkettaheitjad eesotsas Gerd Kanteriga ning 25. oktoobril saime nii tema, olümpiapronks Aleksander Tammerti, odaviskaja Liina Laasma kui treener Ants Kiisaga siinsamas silmast silma kohtuda ja küsimusi esitada. Väga õdus kohtumine oli. Igatahes Kanter istus laua taga sokkide väel - ju unusid vahetusjalatsid maha. Ikkagi inimene. Nii et Orissaare on tänu Kairele palju spordikuulsusi näinud ning loodetavasti näeb ka edaspidi. Orissaare ettevõtlus - toitlustus ja majutus eelkõige - peab sellisele tasemele järele jõudma. Ikka tulevaste töökohtade huvides.
19. novembril nägime Orissaare spordihoones siinmail täiesti uudset spordiala - kujundujumist. Kes „Lehmakommionude" 20. juubeli peol käis, saab aru, millest jutt. Kontsert oli sõna otseses mõttes vapustus, selliselt läbimõeldud vaimustavat etendust näeb harva. Pealegi täitus paljude eluunistus, kui saime punasel vaibal kuulsustega kätelda. Naerukrambid aitasid nii mõnegi kalori kaotada ning lõpuks kinnistus kõigile majast väljujaile õnnis naeratus näole, mis ei tahtnud sealt mitu päeva kaduda. Igatahes väga tervislik. Järgnes veel rongkäik kultuurimaja ette, kus varem välja jagatud lehmakommide ärasöömisega said „Lehmakommionudest" „Onud". Vaimukas ju. Kultuurimajas anti kingitused üle ning kõik said osa sünnipäevatordist. Järgnes veel lustlik tantsuõhtu. Aitäh väga vinge peo eest!
Aasta lõppes spordihoones meeleoluka jõuluõhtuga, mis oli jällegi väga hästi läbi mõeldud ning teostatud. Esinemiskutse oli vastu võtnud 13-aastane Britha Kuldsaar Kuressaarest, kes Orissaareski aeroobikatrenne tegemas käiva Tiina Käeni käe all esimese saarlannana iluvõimlemises Eesti meistrivõistlustel poodiumikohale jõudis.
Otse Hollandist andis videokonverentsi Kaie Kand, kes kinnitas, et valmistub Londoni olümpiaks. Kutsun kõiki ühinema Kaire algatatud toetuskampaaniaga Kaie jõudmiseks olümpiale. Toeta kasvõi ühe euroga, et kõik vajalikud treeninglaagrid tehtud saaks. Ega meilt uut olümplast niipea vist ei sirgu. Üks kõigi, kõik ühe eest! Suur tänu kõigile, kes on juba annetanud!
