Tagasivaade pärimuskultuuri-aasta sündmustele Viru-Nigulas
Nii korraldati kevadel koolitus, tutvustamaks esivanemate metsa- ja puidukäsitööoskusi, eelkõige lihtsate laastu- ja vitskorvide valmistamist. Õppereisidel Avinurmes ja Oandul külastati muuseume ning osaleti praktilistel metsatöö ja laastukorvi koolitustel. Hariduse Seltsi ruumis õpiti vitskorvi punumise kunsti. Valmistati mitu põnevat eset (punutud servadega kandik, seinakaunistus ja radiaalsete ribidega ümarapõhjaline korv), milliseid demonstreeriti suvel muuseumis. Klassikalise toomingast kartulikorvi ribidele vitste punumine jäi iseseisvaks tööks. Koolitusel osalesid ärksa vaimu ja osavate kätega naised üle valla, õppereisidest said osa ka Vasta Kooli õpilased.
20. juulil toimus Pärimuspäev Pada mõisa aidas koos Piret Pääri kontserdiga. Kuu aega hiljem järgnes Piret Pääri jutukoolitus pastoraadis. Selle tulemusena on rahvas osa saanud koidupaiga pärimust väärtustavatest ettevõtmistest ja kohtunud huvitavate inimestega. Valmis ka Padaoru maastikukaitseala pärimuskultuuriobjekte tutvustav kaart-voldik. Mõisasüdame kaardiga peeti väike pargiorienteerumise võistlus ning korraldati 6. septembril õpilastele spordipäev. Valminud loodusraja kaarti kasutavad orienteerumishuvilised treeninguteks ja seenelistel-marjulistelgi on huvitav kaarti uurides avastada, kus asuvad vanad rajad, sõjaaegsed kaevikud, piirikivid, lubjaahjud jms. Järgmisel kevadel ehk toimub maastikul ka maakonna orienteerumise kolmapäevak, kuhu ootame rohkesti oma valla tervisespordi- ja metsahuvilisi.
17. oktoobril tähistasime Hõimurahvaste kultuuri päeva põneva koolitusega, kuhu oli kutsutud esinema liivlaste kultuuri tutvustav folklooriansambel Reevele. Päev koosnes kahest koolitusest. Esimene oli pühendatud hõimurahvaste seenetoitude valmistamisele ja degusteerimisele päeva teisel poolel. Teise poole sisustasid külalised, kellel oli kaasas huvitav keelt ja kultuuri tutvustav laulupõimik. Lõpetuseks tutvustati vanade liivlaste rahvarõivaid, ehteid ja nende kandmise viise. Anti ka võimalus oma kätega valmistada mõni ehe kaasa toodud pärlitest. (See osa päevast oli noortele kõige põnevam)
Kui koolilastele jäi sõsarhõimu keeles esitatud laulude sõnum ehk veidi arusaamatuks, siis täiskasvanud kuulajad tabasid paljugi sarnast meie keelega. Esinejad olid sarmikad ja värvikad ning kiskusid kaasagi laulma. Liivi rahvariiete tutvustamisel selgus, kui lihtne ja praktiline oli vanasti talurahvas. Väikesel Tiinal õnnestus olla mannekeeniks, keda riietati liivlaste rahvuslikku kostüümi ja kaunistati ehetega. Kehakate kujutas endast universaalse mõõduga tumedat neljakandilist riidetükki, millest võis endale kostüümi valmistada nii pikk kui lühike, paks kui peenike naine. Paraja pikkuseni tagasi keeratud sõba kinnitati ühelt õlalt sõlega ja kaunistati vastavalt võimalustele kettide ja helmestega. Mida rikkam inimene, seda mitmekordsemad ja pikemad olid keed. Eriti jõukatel naistel ulatasid ketid lausa põlvini. Tuunika all oleva särgi laiad varrukad pigistati kokku käevõrudega ning küünarvarrele keerati ümber kaunid spiraalsed võrud. Need pidid olema ühtlasi ka kaitseks, kui satutakse kogemata terava mõõgaga vehkivate vaenlaste lähedusse. Vööle aga kinnitati mingi tööriist, millega esiemad oma näputööd tegid. See oli aeg, kui veel kudumist ei tuntud ja kapukaid valmistati erilise luust nõela abil lihtsal „üleäärelööma- meetodil". Muuseas, kapukad olevat sel moel saanud tugevamad kui kududes ja nende parandamine olevat olnud lihtsam.
Kõige vahetuma ja tugevama elamuse hõimurahvaste kultuurist aga andsid külaliste poolt pakutavad liivi lahtised porgandi ja kartulipüree täidisega pirukad, mida serveerisid kontserdi lõpus ansambli juht Laura Šmideberga ja Pille kauni kandlemeloodia saatel. Ka meie naiste valmistatud seenetoidud, mida kõik osalejad said degusteerida, olid veel kaua jutu- ja vaimustuseallikaks. Meie andekas ja mitmekülgne juhendaja, kooliemand Ülle, oli välja otsinud põnevad retseptid ning koos valmistati Vasta mõisa köögis handi, mari, udmurdi, komi ja teiste rahvaste retseptide järgi paks ja rammus seeneborš, tangupuder seentega, seenevorm ja -salat, keedupirukad seene-porgandi- ning rukkijahupätsid seenetäidisega. Unustamatute maitseelamuste ja oma kujundatud käevõrude ning keedega mindi koju muljeid jagama.
Järgmine kohtumine (ersa-mokša rahvakunstiansambliga Kilejne) leiab aset Viru-Nigula Hariduse Seltsi saalis 22. novembril. Demonstreeritakse filmi rahvuslikust palvepühast, esitatakse laule ja tutvustatakse hõimu laiemalt. Toidukoolitusel õpitakse valmistama kalast ja köögiviljast hõimurahvaste toite.
Osalemissoovist on võimalik eelnevalt teada anda tel 53305730 või 5298265.
