Tagasivaade Porkuni Pillarile - tippüritus lastele peab jääma

Üheks Tamsalu valla tippürituseks võib pidada laste folk­loorifestivali Porkuni Pillar. Seekordne pidu oli kümnes. Esimese pillari esimene päev 1994.aastal avati Kaiealli­kal, kuid esinemise ajaks sõideti bussidega Tamsalu koo­li, sest hakkas sadama. Selleaastase pillari jahedad ilmad ja vihmasadu oli ette teada ja organiseerijad otsustasid folkloorifestivali korraldada Tamsalu Kultuurimajas. Pal­ju närvirakke selle maja töötajad kulutasid, seda teavad nad ise. Mina, üks osalejatest, leidsin eest soojad, puhtad ja kaunistatud ruumid juhatavate siltidega ja fotomeenutustega. 2012 aasta pillar oli perepillar, kus kõrvuti mudi­lastega/ lastega esinesid täiskasvanud: emad, vanaemad, tädid, onud.

Peale avamist jagas teadmisi ansambel „Zorbas". Kõ­las pakatav Kreeka muusika , nii hoogne ja rütmikas. Ri­kas ja huvitav rahvamuusika on mõjutatud antiigist, Ida­maadest ja ka türklastest. Kasutati väga mitmesuguseid pille: buzukit, toubeleki, baglamat, paaniflööti, kitarri. Kõiki neid pille ka tutvustati. Saime teada, et tänapäeva rahvatantsu juured on Antiik-Kreeka templites esitatud rituaalsetes tantsudes. Antiikajal moodustati ring selleks, et kaitsta end kurja eest. Paljusid kreeka rahvatantse tant­sitakse ringis aga tänaseni. Kreeka tantsudest on tuntuim Sirtaki ehk Zorbase tants, mida meilegi õpetati. Terve lava oli täis väikeseid ja suuri tantsijaid.

Sama huvitav oli õhtune kontsert. Seekord armastatud jutuvestja Tarmo oli võtnud kaasa tuntud pillimängijad Vaido ja Marju. Juttude sees ja ümber kõlasid viiul, to­rupill, kannel, lauto, flööt, raamtrumm, parmupill. Kont­serdil saadi teada, et juba sajandeid on meie esivanemad lugusid jutustanud. Muistsed rahvad on lugusid kasutanud erinevate tegevuste kirjeldamiseks, tervenda-miseks, loit­simiseks. Pillimuusika ja laulud on olnud tähtsal kohal lugude jutustamisel. Oma lugudega suunati kuulajaid kes­kenduma elu põhiväärtustele.

Ega väikesed pärimusekandjad alla ei jäänud. Selgeks oli õpitud oma kodukoha tantsud, laulud, mängud, pilli­lood. Iga rühm oli omanäoline. Tamsalu rahvale tuttavad esinejad olid folkloorirühmad Tamsalu ja Sääse lasteaiast ,väikekandlerühm Tamsalu Gümnaasiumist ja lauluklas­si noored ja vanad kultuurimajast. Kaugemalt tulijad olid: Tarvanpää mudilasrühm, Lahu algkooli folkloorirühm, Rakvere eragümnaasiumi folkloorirühm, Avinurme Güm­naasiumi folkloorirühm, Väike-Maarja Gümnaasiumi lau­lu- ja tantsurühm ja Jõgeva muusikakollektiiv „Nöpsid". Nii tore oli vaadata, kuidas toimetati õpitubades tehes lii­vamaale, põletades peremärki , valmistades pilli ja küün­laid. Koos löödi ka tantsu simmanil. Kapell „Lustpilli" , Tiiu Mürk'i ja Egne Liivalaidi abiga saadi selgeks voor­tants, labajalg, reinlender, two step, liblikapolka. Veljo Tormise magistrandid- lõõtsamehed MARTIN MÜLLER & CO jätkasid hoogsate viisidega ja lauludega. Märkama­tult jõudiski kätte legendide rää

kimise- ja tondijuttude aeg. Rahustuseks kõlasid Kadri Kase lauluansambli unelaulud. Kell näitas keskööd. Üks minu väikestest pillimängijatest oli unelaulude ajal minu sülle magama jäänud. Ühiselt viisime ta klassipõrandale. Minu pillirühm otsustas pillarile tulles, et veedetakse öö kultuurimajas, kuigi elatakse Tamsalus. See oli nendele uus kogemus; olla lohutaja, abistaja, rahustaja, olla liht­salt külgkülje kõrval üksteisele toeks.

Teine päev algas välknõupidamisega: kas sõita Porkunis­se või mitte? Otsustati jääda kultuurimajja.

Tamsalu Kultuurimaja näitering „Atsike" etendas näi­dendi „Lubivalguke ja seitse paemurdjat". Paevana Mar­ko Pomerants võttis koha sisse kultuurimaja laval, kaasas suur hulk kive. Erinevaid kive käest kätte andes saadi tea­da paekivi tekkeloost, kasutusest ja erinevatest kiviliiki­dest. Veteema töötuppa oli toodud vann kaladega.

Laudadel olid fotod Eesti vetes elavatest kaladest ja mu­laažid. Uuriti kala kuju, värvust, kalakeha osasid. Räägiti kalakaitsest, loodushoiust. Metsaema oli sisse seadnud tantsusaali. Ta oli ette valmistanud loodusmängu. Porku­ni preili jutustas Porkuni legende ja koos otsiti varanduse kasti võtit. Kasti avamisel saadi sedel nõuandega, kuidas käituda rahakasti leidmise korral.

Pillar lõppes tänukontserdiga, kus tänati tänukirjaga ja mälestusesemetega sponsoreid, rühmajuhte ja abilisi. Mä­lestuseks jäi Porkuni Pillari 2013 aasta kalender. Festivali teise päeva lõpetas Silver Sepp ja fantaasiapillid : peotäis naelu, lõhkumata tammepuupakk, mõned lehmaribikon­did, haamer, veetorud, purke ja potsikuid ning üht teist veel, millele ei oskagi nime anda, siis mida võiks ette võtta ja kui teraselt peaks kuulatama, et sellest kila-kola kuhjast hakkaks muusikat kostma? Silver Sepp tuli kohale just selliste asjadega. Kaosena näivas olukorras otsis ta abi lastelt, kelle mõttemaailm on alati värske nagu hom­mik. Koos käivitus kordumatu improvi-satsioon ja kila-kola hunnikust sai vägev fantaasiapillide orkester.

2012 aasta Porkuni Pillarit hakkab meenutama rühma­juhtide poolt istutatud tamm kultuurimaja juures.

Mida said lapsed sellelt pillarilt? Ma arvan, et hulga uusi sõpru, oskust kuulata, hoolida, toetada ja aidata üksteist ning mitmesuguseid teadmisi, teadmisi läbi regilaulu, tantsu, pillimängu, läbi huvitavate tegevuste.

Erilised tänud kultuurimaja rahvale, kes võtsid festivali korraldamise oma õlgadele. Tänud lastevanematele, kes usaldasid oma lapsed minu hoole alla kaheks päevaks.

Minu arvates suve tippüritus lastele, folkloorifestival Porkuni Pillar peab jääma.

Ja miks mitte korraldada talve tippürituseks lastele I tali­festival Tamsalu Pillar 2013 !!!

Kaunist suve kõigile!