Tahkuranna vallas osatakse hinnata head külapillimeest
Hingekuul ringijooksvate martidel ja kadridel oli kaasas üks ametimees, kes hoidis kõigil tuju üleval ning andis hoogu õhtusele peole kellegi rehetoas või kõrtsis. See mees oli pillimees. Külamuusikut hindasid külalised kõigil külapidudel, kui päevatööd olid tehtud ja pimeduse varjud väga pikaks venisid. Selle aasta mardipäeval kohtusid Uulus, Uhlapere seltsimajas MTÜ Võiste Pillipiigade eestvedamisel Tahkuranna vallas seitsmendat korda külapillimehed.
Päevale kokkutulnuid tervitas vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru. Vallavanema, Karel Tölpi käepigistuse said sünnipäevalapsed Annely Kuningas ja Arkadi Kallaste. Pillimehi oli kohale tulnud nii siitpoolt linnapiiri kui kaugemalt. Kõige kaugem pillimees oli Eduard Einmann Põlvamaalt.
Soolist võrdsust silmas pidades peaks leidma uue nimetuse, sest mängijate hulgas oli nooremaid ja vanemaid õrnema soo esindajaid kõrvu igas vanuses meestega. Kontserdi avas pillimeeste ühendorkester (kõik muusikud) ja laululist poolt esindanud Uulu segakoor ühiselt vanade heade lugudega, mida kõik saalisolijad on laulnud ja televiisoristraadiost kuulanud. Seejärel said sõna pillimehed. Muusikahelisid võluti välja kandlest, flöödist, suupillist ja vanadest headest akordionitest ning lõõtspillidest.
Publik sai olla osaline Võiste Pillipiigade uue koosseisu Eha Lihtne, Maimu Puistama, Margus Toompere ja Tõnis Tamm esimesel ülesastumisel publiku ees. Oli noori inimesi, kellele oli esinemine ärevust tekitav ülesanne. Vahele esinesid staazikad esinejad, kes mängisid erinevaid rahvalikke pille. Pillimehed teavad, mis rahvale meeldib ning jala tatsuma paneb.
Publikut vaadates pidi tõdema, et neile pika päeva jooksul kõlanud muusika valik meeldis ja tuttavatele viisidele elati kaasa. Üritus ei toimunud mitte ainult saalis kordamööda püünel käies, vaid ka eesruumis omavahel kogemusi jagades, vanade tuttavatega juttu ajades ja koos jämmides. Õhtu lõppedes kuuldus rahvalikke viise saalist, kus tantsuks mängis ansambel Vanad Viisid ja eesruumist, kus juba esinenud ja lahkumisele sättivad mehed nautisid omavahelist muusika tegemist.
Tänapäeval võime vaadata erinevatelt telekanalitelt suuri orkestreid, üksikuid soliste. Raadiost saame tellida endale sobivaid soovilugusid, aga midagi jääb neis puudu. See on muusika hing, mille annab edasi vaid muusiku vahetu suhtlus publikuga, see mis toimub just sellel hetkel selles ruumis selle publikuga. Sellepärast osataksegi hinnata head külapillimeest. Ja neid oli mardipäeval Uhlapere seltsimajas palju.