TÕN?
Mida see küll tähendada võiks? Need, kes sellest osa võtsid teavad,et selle lühendi taga peitub Tori vallas toimuv täiskasvanud õppija nädal.Mina osavõtjana kirjutan oma muljeid Viira koolis toimunu kohta. Õpetaja Tiia andis varakult teada,et tal on midagi huvitavat plaanis.
Ametlikult oli kirjas märgviltimine. Olime ennegi samas viltinud seebikatteid, aga seekord ootas meid üllatus. Õpetaja oli juba enne ise suure töö ära teinud ja viltinud igasuguse jämeduse ja pikkusega "vorstikesi". Värvivalik ka veel missugune! Saime valida kümnete värviliste villatuustide seast endale sobivad ja hakkasime veeretama märgmeetodil villavorstikesi. Kes oli valinud suurema noosi, pidi kauem vaeva nägema. Mina kärsitu inimesena tegin väiksema ja sain rutem valmis.
Nüüd siis järgneski üllatus. Õpetaja lõikas juba kuivadest villavorstikeste otsast ilusaid lõikusid ja õpetas, kuidas teha neist huvitavaid ja omanäolisi ehteid. Loomulikult oli laual suur hulk karpe pärlite, nõelte ja muude manustega ja vajalikud tööriistad. Võimalus oli teha kõrvarõngaid või kaelakeesid. Osavõtjad töötasid innukalt. Ikkagi omatehtud ehe, mis ei sarnane teistele! Viiu tegi uhke kaelakee. Üllele meisterdas sobiva kaelakee. Kairi ja Andra said valmis komplekti: kõrvarõngad ja kaelekee.
Oma ilusaima ehte tegid ka Eha, Erika, Renate.
Kuigi naised tavaliselt kokkusaades ei jõua oma jutte ära rääkida, siis seekord ei peetud isegi kohvi ja küpsise maiustamisest suurt lugu. Kõigil oli hea olla ja teha, mis rõõmu toob.
Aitäh õpetaja Tiia Kassile, et tal ikka ja jälle midagi põnevat pakkuda on!
Kadri Tiitus
