TÄISMAHUS: Maamaksuvabastuse asemel tuleb hoopis korralik hinnatõus

 (296)
TÄISMAHUS: Maamaksuvabastuse asemel tuleb hoopis korralik hinnatõus
.

Maamaksuvabastuse tuules tõstis tänavu maamaksumäära 47 omavalitsust, neist 25 lisandus maksimumi ehk 2,5% küsijate hulka. Tänavu kogutakse maamaksu peaaegu niisama palju kui mullu, seega tähendab paljudele maksuvabastus hoopis maksutõusu. Riik jagab omavalitsustele maksuvabastuse kompenseerimiseks üle 10 miljoni euro, ent omavalitsuste hinnangul neile sellest ei piisa.

Kuigi tänavu hakkas kodualuse maa maksuvabastus kehtima üle Eesti (eelmisest aastast Tallinnas), tähendab see paljudele koduomanikele – kes elavad suuremal kinnistul kui 1500 m2, omavad mitut krunti või kelle kodualune maa asub osaliselt ärimaal – märgatavat maksutõusu.

Nimelt on paljud linnad ja vallad just 2013. aastast tõstnud maamaksumäära protsenti ja pool neist on kergitanud selle maksimummäära ehk 2,5%-ni maa maksustamishinnast. Seega on 2013. aasta seisuga juba 124 linna ja valda 227-st, kes küsivad kinnistuomanikelt kõige kõrgemat maksuprotsenti.

Maksu kergitanud kohalike omavalitsuste (KOV) väitel polnud neil valikut, sest maksuvabastuse tõttu laekumata jääv summa lööks nende tuludesse suure augu. Rahandusministeeriumi andmetel on aga paljud KOV-d tõstnud maksumäära, et teenida lisaraha, mitte kuludega nulli jääda, sest enamiku KOV-de puhul katab riigi makstav kompensatsioon heldelt maksuvabastuse.

Seotud lood:

Vastakad arvutused

Rekordilise lisatulu teenib näiteks Tallinn, mis pärast 2012. aastal maksu tõstmist 1,5%-lt 2,5%-le ning riigipoolset hüvitist teenib tänavu üheksa miljonit eurot rohkem kui 2011. aastal madalama maksumääraga. Maamaksu tõstmata jätmisel oleks aga Tallinn vaid kahe miljoni euroga miinuses, mis näitab, et protsenti ei oleks pidanud maksimumi lähedalegi tõstma.

Samas saab kivi visata ka riigi kapsaaeda, sest tulumaksumäära tõsteti 0,17 protsendipunkti võrra kõikidel KOV-del, arvestamata nende eripära või tegelikku summat, mis vabastuse tõttu saamata jääb. Nii leidub linnade ja valdade nimistus ka näiteid, kus omavalitsuse tulud jäävad miinusesse isegi maksu tõstes.

Näiteks Jõelähtme vald saab riigilt 65 000 eurot kompensatsiooni, aga eelarvesse jääb ikkagi 150 000 euro suurune auk. Ilma maamaksu tõstmiseta (1,75%-lt 1,82%-le) oleks Jõelähtme lausa 226 000 euroga miinuses.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Sven Sester põhjendas, et maamaksu hüvitatakse tulumaksumäära tõstmisega, sest see oli kõige praktilisem lahendus, ja et hüvitis ei peagi saamata jäävat maamaksusummat täielikult katma. „Kui vaadata tuleviku rahavoogusid KOV-del, siis maamaksu puhul on maksustamise maksimaalne protsent fikseeritud (2,5%). Tulumaksuprotsendi suurendamisel saavad KOV-d sellest aga täiendavat tulu ka hilisematel aastatel, kuna inimeste palgatase ja sellelt arvestatav tulumaks üldjuhul kasvavad,” lisas Sester.

Eesti Päevalehe toimetuse poole on pöördunud mitmed uuest maksuteatest pehmelt öeldes üllatunud inimesed, kelle puhul termin „maamaksuvabastus” tähendab hoopis mitmekordset maksutõusu. See, et ärid, osaliselt ärimaal elavad inimesed ja mitme kinnistu omanikud teiste maksuvabastuse kinni maksavad, nähtub juba maksu- ja tolliameti statistikast, mille kohaselt saadetakse maksuteateid välja 10% vähem, ent maksusumma on kõigest 2% väiksem kui eelmisel aastal.

Epp Ehasalu on näide kodu(de)omanikust, kellelt maksuvabastus viib rahakotist sel aastal 100 eurot mullusest rohkem. Kuigi Tallinnas ja kaasomandis oleva korteri eest on tulnud juba kaks aastat maksta kõigest 5 eurot 35 euro asemel (sest korter asub osaliselt ärimaal), siis maja­krundi omamise eest Haapsalus „karistatakse” karmilt – 155 euro asemel tuleb välja käia ligi 260 eurot. Haapsalu linn on üks neist 25 omavalitsusest, mis sel aastal kehtestas maamaksumäära 1,5%-lt 2,5%-le tõstes maksimummäära.

Pärides Haapsalu linnavalitsuselt maksutõusu tagamaid (riik lubab ju kõik lahkesti kompenseerida), vastas sealne pressiesindaja Tõnu Parbus, et isegi maksu tõstmisel laekub linnale tänavu umbes 30 000 eurot vähem maamaksu kui eelmisel aastal.

Rahandusministeeriumi andmed aga prognoosivad sel aastal Haapsalule maamaksuna hoopis 10 000 eurot rohkem (175 000 asemel 186 000 eurot), millele lisandub riigi hüvitis tulumaksumäära tõstmise näol. Samasuguseid vastuolusid arvudes esineb ka teiste KOV-de puhul.

Hüvitis selgub hiljem

„Nii elamumaale kui ka ärimaale on seni kehtinud maksumäärad 0,7–1,5%. Elamumaa maksumääraks kehtestatakse nüüd 2,5%, ärimaa maksumäärad tõusevad keskmiselt 20%. Maamaksumäärade jätmine senisele tasemele vähendaks maamaksust laekuvat tulu 2012. aastaga võrreldes umbes 340 000 euro võrra,” selgitas ka Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas.

Samas põhjendas näiteks Viimsi vallavalitsus maksumäära tõstmist lisaks maamaksu vabastusele ka Randvere kooli ehitamiseks finantseeringu leidmisega. Nii plaanibki Viimsi sel aastal koguni 240 000 euro suurust lisatulu.

Tartu linnavalitsus aga maamaksu ei tõstnud, jättes selle 1%-le. Kuigi linna eelarvesse laekub sel aastal 165 000 eurot vähem kui mullu, ei soovinud Tartu abilinnapea Raimond Tamm välja öelda riigi hüvitatava osa suurust.

„Kui palju see tulumaksu osa konkreetselt suureneb, selgub siis, kui on näha, kui palju ettevõtteid tulumaksu deklareerivad. Ette ei kompenseeri riik midagi,” ütles Tamm.

Tartlased aga ei kiirusta maksumäära tõstma. „Stabiilne maksumäär on maksukohuslaste kindlustunde seisukohalt oluline näitaja ning seetõttu ei tohi maksudega mängida. Koduomanike maksuvabastuse arvelt ülejäänud maamaksukohuslaste koormuse suurendamine ei ole ka oma olemuselt õiglane,” rääkis Tamm.

Samas ei ole Tartul saamata jääv summa drastiliselt suur, sest vabastas selleks avalduse esitanud koduomanikud maamaksust poole ulatuses juba eelmisel aastal.

VAATA GRAAFIKUT



Ärimaal elavad korteriomanikud maksavad

Ehk suurimat ebaõiglust maamaksuvabastusest ilmajäämise üle tunnevad koduomanikud, kes on küll kinnistule rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud ja ka selle täieõiguslikud omanikud, kuid kuna kinnistul võib olla mitu sihtotstarvet nii elamu- kui ka ärimaana, siis tuleb mõtteline osa ärimaast ikkagi kinni maksta.

Tallinna kesklinnas elav Vesta Uuetoa on üks paljudest, kes omandisuhte järgi kvalifitseeruks justkui maamaksuvabastuse saajate hulka, aga kuna maja 13 korterist 5 on tegelikult äripinnad, peab ka tema äride maamaksu osaliselt katma ja seda pea 100 euro eest aastas. Selliseid maju, kus korterelamute alumistel korrustel on äripinnad, on Eestis tuhandeid, ainuüksi Tallinnas on neid hinnanguliselt 800.

Asjaolu, et ärimaal asuvate korterite omanikke maamaksust vabastada ei saa ja seda inimestele ei selgitatud, on hukka mõistnud teiste seas ka õiguskantsler Indrek Teder. Maksumaksjate liit leidis, et selline maksustamine on mitmete maamaksu sätete ja võrdse kohtlemise printsiibiga vastuolus.

Nüüd otsib liit inimesi, kes on enda näitel nõus hagiavalduse tegema, ja on lubanud kõik kohtutee ettevõtmisega seotud kulud kanda. Kuuldavasti on tänaseks soovi avaldanud juba kümneid inimesi, kes on nõus seaduseloojatega kohut käima.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Sven Sester ütles, et on probleemist teadlik ning sellega ka tegeldakse.

„Rahanduskomisjon palus juba eelmisel aastal selle teema kohta arvamust valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Rahandusministeerium ei toetanud siis koduomanike maamaksust vabastamist elamumaa ja ärimaa liitsihtotstarbega maa ärimaa osas. Rahanduskomisjon peab siiski vajalikuks jätkata selle teema arutelu käesoleva aasta esimesel poolel vajaliku poliitilise konsensuse saavutamiseks. Lähiajal olen kokku kutsumas töögruppi, kus kõiki antud teemaga ülestõusnud probleeme arutada ning püüda leida võimalikult suurt poliitilist ühisosa,” kinnitas Sester.



Notar: maksuvabastuse ajendil võiks korrastada omandisuhteid

Notarite koja juristi Kaitti Persidski hinnangul ei ole tehingute arv maamaksust vabastamise eesmärgil eriliselt kasvanud, küll aga sai notarite koda palju maamaksuvabastuse teemalisi küsimusi enne 2012. aastat, kui Tallinn vabastust rakendas. Samas ütles Persidski, et ainult maksuvabastuse eesmärgil kinnistu kellegi teise nimele kirjutamine on kindlasti vale lähenemine. Näiteks abikaasadegi puhul peaks arvestama sellega, milline varasuhe nende vahel ja konkreetsete kinnistute suhtes kehtib.

Küll aga võiks notari arvates maamaksuvabastus olla ajendiks omandisuhete korrastamisel ehk sellise tehingu tegemiseks, mille alusel saab omanikuks kinnistusraamatus see, kes tegelikult kinnistut kasutab ja kelle omaks seda peetakse.

„Kõik tehingud kinnisasjaga tuleb notariaalselt tõestada. Milline tehing igal konkreetsel juhul on õige teha ja millised andmed on tehingu tegemiseks tarvis notarile esitada, selle kohta saab kõige täpsemat infot notaribüroost, kelle poole tehingu tõestamiseks pöördutakse,” ütles Persidski. Sealjuures tuleb aga arvestada nii notaritasu kui ka riigilõivuga kinnistusraamatu sissekande eest.