Tallinn: linna peatänavate seisukord on aegade parim
Äsja valminud AS Teede Tehnokeskuse uuring Tallinna magistraal-jaotustänavate seisukorra kohta näitab, et magistraalid on paremas seisus kui eales varem, kirjutab ajaleht Pealinn.
“Viimase paari aastaga on tasasemate teede ja tänavate osakaal selgelt kasvanud ning halvas seisukorras olevate arv vähenenud,” kinnitas teede tehnokeskuse peaspetsialist Maret Jentson. Teede tasasuse määr oleks uuringus isegi kõrgema hinde, sest mitmeid tänavaid tehti uuringu tegemise ajal juba korda, ent uuringusse need paranenud numbrid enam ei jõudnud.
“Tänavuse teekatte tasasuse mõõtmiste ajal olid mitmed varem üsna ebatasased teed ja tänavad, nagu Keskuse, Ristiku ja Kärberi tänav, remondis,” lausus Jentson. “Võib eeldada, et ka neil teedel ja tänavatel muutub keskmine teekatte tasasuse väärtus remondi lõppedes paremaks.”
Tehnokeskus võttis uuringus luubi alla nii tänavate tasasuse, roopa sügavuse kui ka kandevõime.
Väga hästi tasaseid tänavaid on tänavu 59 protsenti ehk umbes kolmandiku võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Siis oli hästi tasaste magistraalide osakaal 41 protsenti. Rahuldava ehk nõuetele vastava tasasusega suurtänavate osa on samuti tõusnud. 2008. aastal oli rahuldavas seisukorras 30 protsenti, praegu aga 35 protsenti teedest.Väga ebatasased on praegu vaid 6 protsenti magistraalidest, samas kui 2008. aastal oli selliseid teid tervelt 29 protsenti suurtänavatest.
“Ebatasasemad on Kreutzwaldi, Tähetorni, Forelli, Maleva ja Astangu tänav,” loetles Jentson. “Väga hea või heas seisus on Tallinnas aga 36 suurtänavat, ja neist omakorda parimas seisus Viljandi mnt, Tartu mnt, Merivälja tee ja Mustakivi tee.”
Ka teede roopa sügavus on varasema ajaga võrreldes paranenud. Kui 2003-2006 muutus roopa sügavus suuremaks, ulatudes keskmiselt 13 millimeetrini, siis nüüdseks on see näitaja alanenud 11 millimeetrini. “Viimastel aastatel on sügavate roobastega tänavate hulk vähenenud, rahuldavas seisukorras olevate teede ja tänavate hulk aga pidevalt kasvanud,” rääkis Jentson. “Väikse roopasügavusega magistraale on 61 protsenti.”
Mõõtmiste järgi on väga sügavate roobastega (20 mm) suuri tänavaid 20 km, hoiatava roopa sügavusega (13 mm) tänavaid 75 kilomeetrit. Ülejäänud 205 kilomeetril magistraalidel on roopa sügavus väike ehk alla 13 mm.
Uuringu järgi on ka magistraalide kandevõime hea ja oma 50 protsenti teedest ja tänavatest ületab see selgelt nõutava väärtuse. “Võib öelda, et poolte tänavate kandevõime on liiga hea, nõuetest on üle mindud,” lausus Jentson. “Samas on kandevõime näitajal kõige enam arenguruumi.”
Alla nõutava ehk 220 mPa kandevõimega on 19 protsenti ja nõutavas seisukorras ehk 220-300 mPa kandevõimega 31 protsenti suurtest tänavatest.
Uuring kaardistas sedagi, et lähemate aastate jooksul vajab remonti 34 suuremat tänavat kogupikkusega 46,5 km ja pindalaga 315 000 m2. Majanduslikust seisukohast on olulisim korda teha Ranna tänav, Kadaka tee, Tehnika tänav ja Männiku tänav.
Kommunaalameti registriosakonna juhataja Inga Raadiku sõnul on uuringu eesmärk kaardistada teede olukorda. “Uuringu tulemusi arvestades teeme teede remondiplaane,” selgitas ta. “Tellime uuringuid igal aastal, sest olukord muutub pidevalt.”
Esimene kord mõõtis tehnokeskus Tallinna teede seisukorda aastal 2003, ja ka siis oli keskmine teekatte tasasus iseenesest rahuldav. Pärast seda toimus teatav tagasilöök ehk 2006. aastani muutusid suuremad tänavad aina ebatasasemaks. 2008. aasta mõõtmiste põhjal oli tänavate tasasus võrreldes 2003. aastaga taas oluliselt tõusnud, ja nüüdseks on olukord tasasuse osas veel paranenud.
Ükski seadus ei käsi teede seisukorra kohta uuringuid teha, kuid Tallinn tellib selle teede tehnokeskuselt igal aastal. Teede tehnokeskuse finantsdirektori Valev Kuusemäe sõnul pole viimase paari aasta jooksul ükski teine linn peale Tallinna oma teede seisundi uurimise pärast muret tundnud. Näiteks Narva ja Pärnu tellisid teekatete seisukorra uuringu viimati 2007. aastal. AS Teede Tehnokeskus on Kuusemäe kinnitusel ainus firma Eestis, kel on miljoneid maksev tehnika, millega saab teede seisukorda mõõta.
