Tallinna kesklinna telkima
Projekti avaürituse eesmärk oli jõuda Aegna saarele. Kuna Aegna saar on Tallinna kesklinna osa, siis me tõepoolest matkasime nii-öelda kesklinnas.
Tänu kahele saare püsielanikule (saarel ongi 2 püsielanikku) Hugole ja Jukule saime saarest huvitavaid fakte teada. Hugo Udusaar tegi meile huvitava õppematka, kus ta rääkis nii saare ajaloost kui ka saare loodusest ning selle eripäradest. Matkates Aegna saarel, saime teada, et seal asub Eesti suurim kivikülv, on endised kaitserajatised, vana kalmistu ja salapärane kivilabürint. Kummaline oli küll mõelda, et Tallinna kesklinnas saab olla nii vaikne ja rahulik. Ainukeseks ohuks tundus olevat vaid kuri ämblikulaadne - puuk.
Kaitsealal on 3 matkarada ja 2 supelranda. Supelrannad käidi matkajate poolt mõlemad läbi ja vee kargustki prooviti mõlemas rannas. Matkaradade läbimiseks valis iga matkagrupp ise endale rajad. Kõige pikem rada läbiti koos giidiga, kuid kellele jäi 10 km rajast väheseks, matkasid läbi teised rajadki.
Projekti giidi Ell Sellise abiga määrasid ja õppisid Antsla noored rannaniidu huvitavaid taimi ja samblikke.
Meie õppeekskursioon algas Võhma küünlavabriku külastamisega. Vabrik Eesti Valgus OÜ toodab kõrge kvaliteediga laua- ja lõhnaküünlaid. Küünalde valmistamiseks kasutatakse ainult kvaliteetseid materjale ning spetsiaalselt küünalde jaoks toodetud aroomiained. Küünlavabriku info oli õppetööst seotud keemia ja füüsikaga. Küünlavabrikus said kõik soovijad ka ise lõhnaküünalt valada ja seda erivärviliselt kaunistada. Ringkäigul nägime omapäraseid teoseid ja kunstniku maalimist küünlale.
Retke teine osa viis meid Tallinna loomaaeda. Loomaaias võtsid meid vastu kaks fantastilist giidi. Täiskasvanutel oli kahtlemata huvitav seepärast, et nende giidiks oli härra Aleksei Turovski, kes edastab vaieldamatult parimat infot kogu loomaaia kohta. Lastele pakkusid naudingut tegevused, mida tavaliselt loomaaeda külastades ei näe. Giid näitas, kuidas elevante pestakse, kuidas saab kurelistega suhelda ja milline on kuretervitus ning milline nende hüvastijätt. Loomaaed on võrratu, kuid ajal mil loomaaed suletakse, ei olnud meist ilmselt veel keegi sealsel territooriumil viibinud, kuid nüüd sai see tõepoolest teoks. Vaadati loomade ööelu ja loomaaia töötajate tegevust.
Viimane osa ekskursioonist oli retk Tallinna Botaanikaaeda. Läbides botaanikaaia kasvuhooned koos giididega õpiti tundma palmimaja, troopika ja lähistroopika taimi ning vihmametsi ja kõrbetaimestikku.
Saadi teada, et kõige olulisemad toidutaimed on nisu ja riis. Vaadeldes lehelaba roodumist õpiti vahet tegema lehtedel ja neid eristama okastest. Õpiti et banana ja ananass on rohttaimed ja kaktus puittaim. Vaadeldi rohttaime ja puittaime tunnuseid ning kaktuste taimerakke. Viimast selleks, et teada saada, miks suudab taim elada kõrbekuumuses. Õpilastele kahtlemata põnevamaks taimeks oli häbelik mimoos, kes pakkis oma lehelaba kokku kui teda puudutati. Tore ja omapärane taim oli kanntaim, kelle õisikud olid nagu piimakannud, kuid selle omapäras seisnes ka salakavalus. Peale kasvuhoonete külastamist jalutasime rosaariumis, flokside, liiliate jms seltsis.
Reis täitis igati oma eesmärgi.
Septembris on I astme õpilastel oodata õppekäik Alaveski loomaparki ja Mõniste muuseumisse. Eesmärgiks Eestis elevate metsloomadega tutvustumine loomapargis. Alaveski Loomapark pakub võimalust vaadelda loomi võimalikult looduslähedastes tingimustes. Kuna sealne loomapargi fauna on mitmekesine ja õppekava järgselt tuleb samas klassis loomade (loomalaste) teema. Mõniste muuseumis toimub tutvumine teraviljadega ja teraviljast jahu saamisega. Seal on võimalus õppida kodulooliselt, kuidas meie esivanemad jahvatasid jahu ja kuidas valmis kört, kakk ja hiljem leib.
II klassi õpilased külastavad Elistvere loomaparki ja Ülenurme põllumajandusmuuseumit. Ülenurmes saavad õpilased ülevaate veisekasvatusest, piimandusest, lihaveise-, hobuse-, sea- ja lambakasvatusest, veterinaarmeditsiinist, söötadest, põllumajandusharidusest, põllumajandusteadusest ja põllumajanduse edendajatest. Plaanis on külastada püsiekspositsiooni "Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite"
Tallinna loomaaias viiakse läbi zookooli tund, mis toimub õpilastel iseseiseva tööna loomaaia poolt koostatud õppekavapõhiste töölehtedega.
12. klassidele on planeeritud Soomaa kanuumatk, kus õpilased saavad teha projektõppena jõe vaatlusi. Vaadatakse õppefilmi Soomaa keskuses. Tehakse praktiline uurimine luubi, kahva ja erinevate määrajate abil.
7. klassidele on planeeritud retk Piusa koobastesse ja nõmmemetsa matkarajale. 5. klassid käivad ära Porkuni Paekivi muuseumis, Sangla turbarabas ja turbatööstuses ning Kassinurme mägedes. Paemuuseumis peaksid õpilased saama teadmised paekivi omadustest, kuidas seda kasutatakse ja miks on ta rahvuskivi. Sangla turbarabas plaanime õppida tundma turvast kui loodusvara, näha turba koristust rabas, raba taastamist ja turba kasutusalasid. Kassinurme mägedes kinnistatakse teadmisi mandrijää tekkeliste pinnavormide ja nende koosluste kohta.
Oktoobris käivad seitsmendikud loodushariduspäeva raames õppimas, kuidas määrata samakõrgusjooni Võrumaa looduses.
Novembris lähevad neljandikud tähetorne avastama ja üheksandikud õpivad Kirde-Eestis, milline on kaevuri töö maa-all. Omandatakse teadmised põlevkivi kaevandamise, sellega seonduvate keskkonnaprobleemide ja pankranniku kohta.
Ürituste eesmärk on seoste loomine õpitu ja looduse vahel. Kui mõni lugeja ei leidnud enda unistuste matka, siis võin lohutada, et II õppeaastasse on planeeritud veel 10 õppekäiku. Kogu kooli õpilasperega on arvestatud ja kõik õppekäigud toetavad õppekava ja muudavad õppetöö kindlasti huvitavamaks.
Ilusaid avastusretki soovivad Antsla Gümnaasiumi loodusainete õpetajad: Tiiu, Marietta, Halja, Maire ja Ülle.
