Helivibratsioonid, kassinurr ja tervis - vibroakustiline töötuba

Teadlaste tähelepanu on köitnud kaslastele omane ainulaadne helifenomen - nurrumine, madalsageduslike helivõngete genereerimine. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus, miks nurrumine ei ole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele tulemustele on teadlased aga uurimustes täpsemalt jõudnud, selgub töötoas. Osalejad saavad proovida vibroakustilise voodi lõdvestavat ja ravivat nurrumist, lisaks on võimalus õppida ise kassi moodi kaasa nurruma ning olla aktiivne osaleja enesetunde parandamisel. Seejärel saab kogetud tajuelamused, tunded, tekkinud kujutlused või assotsiatsioonid jäädvustada käegakatsutavaks mälestuseks värvide vahendusel. Töötuba on avatud kell 14.00-20.00 ning seda veavad psühholoogiamagister Ivar Vinkel, muusikateraapia magister ja terapeutilise hääletöö rakendaja Eve Lukk ning kunstiteraapiate magistrant Kaia Laurik-Sarapson.

Kuidas avastada maapõue saladusi - georadari töötuba

Georadar töötab põhimõttelt samamoodi nagu politsei kiirusmõõtur: radar kiirgab välja elektromagnetlaineid ja võtab vastu peegeldunud signaali. Signaal levib erinevates keskkondades eri kiirusega ja seetõttu on võimalik eristada maapinna settekihte, leida võõrobjekte (vanad müürid, suured kivid, kaablid, veetorud, kaevanduskäigud, matmiskohad jms), uurida põhjavee taset jne, ent mis kõige tähtsam - töö saab tehtud keskkonnasõbralikult, ilma objekti kahjustamata. Radariga on võimalik hinnata turbakihi paksust soos, samuti on võimalik leida arheoloogilisi objekte. Näiteks Vabaduse väljaku all olnud müüride asukohta on kontrollitud sarnase georadariga. Georadari mudelit Sir-3000 tutvustab Tallinna Ülikooli maastikuökoloogia osakonna teadur Hannes Tõnisson. Radariga saab tutvuda AHHAA teaduskupli all, demonstratsioonid gruppidele toimuvad Jaani kiriku kõrval muruplatsil.

Vetika- ja meeanalüüside töötuba

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut tutvustab kaht põnevat analüüsimeetodit. Ränivetikaid analüüsides on võimalik kirjeldada meie veekogude hetkeseisundit ning uurida setteid, et saada enam teada veekogude arenguloost. Tallinna Ülikooli ökoloogid näitavad ka, kuidas uurida mikroskoobi abil mees sisalduvat õietolmu. Taimedelt nektarit korjates kleepuvad õietolmuterad mesilaste keha ja jalgade külge ning tarus satub mesilastega kaasa tulnud õietolm paratamatult mee sisse. Mikroskoobiga meeproove vaadates on võimalik eristada erinevaid õietolmuteri ja kindlaks teha, milliseid taimi on mesilased külastanud. Selle meetodiga on võimalik määrata, kas Eestis müüdav mesi on ikka kohalikku päritolu. Kui meest leitakse näiteks rohkelt maisi õietolmu, on tõenäoline, et tegemist ei ole Eesti meega. Töötuba on avatud Vabaduse väljaku teadustelgis kell 14.00-20.00.

Teadlaste Ööl on Viimsi Keskkooli õpilastel võimalik osaleda Tallinna Ülikooli korraldatavates teadustubades ja saada vastused mitmetele neid huvitavatele küsimustele. Üritus toimub kell 19.00-21.00 Viimsi Keskkoolis.

Tähistaeva ja vaatluste teadustuba  
      

Õpilased saavad uurida tähistaevast nii palja silma kui ka teleskoobiga. Vaadeldakse tähtkujusid, Jupiteri, Andromeeda galaktikat, teisi galaktikaid, mõnda kaksiktähte, kerasparvi ja planetaarudusid. Mis objektid need on, kuidas nad sinna said ja miks nad just sellised on? Õpilasi juhendavad ja küsimustele vastavad Tallinna Ülikooli füüsikud Katrin Laas ja Alis Langmets.

Kartograafiliste uurimismeetodite teadustuba

Geograafi jaoks on kõige olulisem ruumi mõõde, täpsemalt objektide paiknemine või protsesside ja nähtuste aset leidmine ruumis. Ruumi meetrika uurimine ehk maastikuökoloogia üks suuremaid harusid võimaldab võrrelda erinevaid piirkondi ning ajalise mõõtme juurdetoomisel analüüsida maastike arengut ja teha prognoose. Kartograafiliste meetodite kasutamise võimalused on oluliselt avardunud tänu digitaalkartograafiale ja kaarditarkvarade arengule. Kartograafilisi meetodeid tutvustab Reimo Rivis Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist.

Keemia teadustuba

Kuidas on keemia seotud reaalsusega meie ümber? Kust algab keemia ajas ja kust algab ta teaduses? Kuidas keemia jaguneb? Keemiat meie ümber ja sees tutvustab Tallinna Ülikooli biokeemik Kaspar Vulla.