Kliente on nii eestlaste kui ka venelaste seas, viimased on usinamad karusnahksete rõivaste tellijad ja tööd on ka julgemad. Kursis tuleb olla viimaste trendidega, selleks ostab Meeri Kanarik kõrgmoeajakirju. „Ostan ka venekeelseid ajakirju, sest need erinevad ingliskeelsetest väljaannetest. Kui sihtgrupiks on slaavlased, siis peab teadma nende trende ja uurima, mis moemaastikul tulemas on ja mille järele tekib nõudlus. Näiteks sügiseses moeajakirjas Vogue on väga palju karusnahkseid rõivad ja aksessuaare. Koos kliendiga arutame soovide üle ja saame ideid, mida karusnahast on võimalik teha,“ selgitas köösner.

Karusnahaga on Meeri Kanarik tegelenud juba väga pikki aastaid. Õmblejana sai ta tööle Eduard Vilde nimelise kolhoosi karusnahatööstusesse, kus õppis ära köösneritöö.

Pärast kolhoosikorra lagunemist seisis ta koos töökaaslastega probleemi ees, mis saab edasi. Omandatud oskust ei võinud lasta raisku minna ja nii asutasid köösnerid 1992. aastal oma aktsiaseltsi. Praeguseks on Meeri ainus, kes jäänud Rakverre köösnerina tegutsema, teised hakkasid erinevatel põhjustel millegi muuga tegelema.

Loe edasi Kuulutajast.