Talvi Järv on äärmiselt positiivne inimene - rõõmsameelne, lihtne ja sõbralik. Vaimustuse ja entusiasmiga räägib ta oma majandustundidest. Majandusõpetuse kolm kursust läbivad kõik gümnaasiumiastme praktilise suuna õpilased, kuid valikainena saavad seda õppida ka reaal ja humanitaarharu poisidtüdrukud. 10. klassis tehakse õpilasfirma, järgmisel aastal õpitakse teooriat. Tänaseks on Saku koolis tegutsenud 43 õpilasfirmat, milles osalejaid on kokku olnud 165. Sel sügisel alustas 28 gümnasisti 6 uue ettevõttega.

Õpetaja Järv räägib, et ettevõtlusele pannakse algus põhikooli lõpuklassis. Majandusmõisted saavad arusaadavaks läbi ettevõtlusmuinasjutu, milles kaks kolli, „Nukitsamehest" tuntud Mõhk ja Tölpa, leiavad rahapaja ja hakkavad siis läbi raskuste äriga tegelema. Õpilased koostavad ise ka äriplaani ja kirjutavad selle põhjal ettevõtlusmuinasjutu. Parimad lood saadetakse vabariiklikule võistlusele. Põhikoolis on palju juttu rahast, taskurahast ja selle mõistlikust ja planeeritud kasutamisest. Gümnaasiumis alustatakse juba praktilise ettevõtlusega. Valitakse toode, mida teha ja turustada. Õpilasfirmade aktsiakapital on reeglina väga väike, seega tuleb tegeleda millegagi, mis odav, kuid samas torkab silma ja äratab tähelepanu. Noored ettevõtjad korraldavad koolis laatu ja müüvad oma tooteid. Seeläbi õpitakse kauplemist, kuid ka muid vajalikke oskusi. Näiteks läbirääkimiskunsti - mõnikord on vaja teiste ainete õpetajatelt tunni algusest või lõpust mõni minut vabaks paluda. Algklasside majas korraldatakse müügipäevi, mis algavad mängudega: gümnasistid-ettevõtjad tutvustavad oma tooteid ja näitavad, mida nendega teha saab. Nii kenasti oskavad tulevased ärihaid väikeste koolikaaslastega mängida! Ja siis algab müük. Uskumatu, kui palju on pisikestel lastel raha! Ja kui meelsasti nad seda kulutavad. a_tj_kl_1.jpg
a_tj_kl_2.jpg
a_tj_kl_3.jpg
10. klassi tunnis koostavad tulevased ettevõtjad äriplaani. Et raha teenimise võimalused piltlikult selgeks saaksid, mängitakse vahepeal üht mõtlemapanevat mängu.

Muidugi osalevad Talvi Järve õpilased üle-eestilistel õpilasfirmade laatadel. Teevad reklaami. Müüvad oma kaupa iseseisvalt, kuhu ja kuidas võimalik. Koostavad aruandeid, teevad raamatupidamist... Kevadel aga lõpetavad tegevuse (õpilasfirma saabki tegutseda vaid ühe õppeaasta) - kas siis suure kasumiga või, vastupidi, vaevalt ots otsaga kokku tulles. Et teada saada, tuleb koostada majandusaasta aruanne. Kahjumisse pole Saku kooli ettevõtjatest veel keegi jäänud.

Talvi Järv räägib õpilasfirmade osanike esialgsest vaimustusest ja õhinast, järgnevast tüdimusest, omavahelistest tülidest ja leppimistest. Ja siis mõnel seltskonnal lihtsalt hakkab hästi minema. Teised veavad ka lõpuni. Majandusõpetuse eesmärgiks ei ole ettevõtjaks kasvatada, vaid ettevõtlikkust õpetada. Et noor inimene saaks eluga hakkama. Et tuleks toime ka siis, kui keegi tööle ei võta  ehk meenub siis kooliaegne firma loomise kogemus.

Läänemaalt Tallinna kaudu Sakku

Talvi Järv on pärit Läänemaalt, ta kasvas koos vennaga pedagoogide peres. Isa oli direktor, teda suunati ühest paigast teise  ikka sinna, kus vaja kool jalule aidata. Nii sai Talvi palju kolida. Õpetajakutsest tüdruk ei unistanud, tahtis hoopis trammikonduktoriks saada - harva linnas käinud lapsele jätsid selle naise läikiv vorm ja rinnal rippuvad piletirullid kustumatu mulje.

Pärast põhikooli läks Talvi Eelkooli Kasvatuse Pedagoogilisse Kooli (täna Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar), õppis lasteaiakasvatajaks. Suunati Narva tööle, kuid kuna seal elamispinda pakkuda polnud, pääses Tallinna tagasi - ikka lasteaeda. Kolme aasta pärast läks ta Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (täna Tallinna Ülikool) koolieelset kasvatust ja psühholoogiat õppima. Sai lasteaiakasvataja ja psühholoogiaõpetaja kutsed. Tegi mõned aastad ametiühingutööd. Ja siis, olümpiaaastal, sai energeetikainsenerist abikaasa Valdur Sakku korteri. Talvi Järv läks aga tööle ATK Õppekombinaati, millest hiljem kasvas välja Taluliit.

Aastad Saku Gümnaasiumis

Õppekombinaadis ja Taluliidus aastaid täiskasvanuid koolitanud naisele pakuti 2003. aastal tööd gümnaasiumis - esialgu pikapäevarühma kasvatajana. Seejärel sai ta psühholoogia, siis inimeseõpetuse tunnid. Majandusõpetus tuli juhuslikult: ta sattus Junior Achievement Eesti koolitusele ja vaimustus: programm oli äärmiselt huvitav. Koolituse läbinu sai õiguse majandust õpetada. Lisaks täiendas Talvi Järv end Tartu Ülikooli ettevõtluspedagoogika pilootkoolitusel.

Sel aastal algas õpetaja Järvel Saku Gümnaasiumis 10. tööaasta. Oma suurimaks saavutuseks peab ta seda, et suutis kevadel võiduka lõpuni viia oma 12.b - kõik 24 noormeest ja neiut lõpetasid ühel ja samal päeval. Paljudega neist alustas ta juba 2004. aasta sügisel, kui nad olid 5. klassis.

Koolis hoiavad Talvi Järve ennekõike gümnasistid: tänapäeva koolinoored on toredad inimesed, pisut püsimatud, aga vahvad. Nad on väga targad. Oskavad kenasti käituda, peavad kokkulepetest kinni, on asjalikud ja toimekad. Koolis hoiavad ka toredad kolleegid, kellega mõnus suhelda. Juhtkond on olnud äärmiselt toetav: õpilasfirmasid on igati aidatud, lubatud neil kõiksuguseid üritusi korraldada. Ja Talvi Järvele on võimaldatud vajalikke koolitusi. 

Kuid - õpetajatöö on raske: iga tund tuleb eelnevalt põhjalikult läbi mõelda, valmistuda. Õpetaja Järv usub, et kui ülesanded on huvitavad ja parajalt rasked, teevad õpilased meeleldi kõik vajaliku ära. Liiga keeruliste ülesannete puhul tekib tõrge, liiga lihtsatega on igav. Ta arvab, et alati on võimalik heaga läbi ajada, huumorit kasutada, naljakaid olukordi nautida. Ja rõõmuga õpetada. Ta usub, et just tänu väiksele koormusele saab ta oma tööd põhjalikult teha. Tal on majandust õpetada huvitav, ta naudib õpilastega suhtlemist ja klassi ees seismist.

Ettevõtlik vanaema

Heal majandusõpetajal on vahvad hobid. Kõige omapärasem on tikkimine. Tal on kodus kaks tikkimismasinat, mis arvutiga ühendatud. Arvutis kujundab pildi. Siis paneb masina tööle ja vaatab, kuidas tikandid „tekivad". Vaid niite tuleb vahepeal vahetada ...

Et ennast vormis hoida, teeb Talvi Järv kepikõndi. Enamasti Nurme tänava äärsel kergliiklusteel. Tunnistab mõnusa muigega, et rohkem oleks vaja käia. Peaks end kokku võtma.

Reisimine kuulub ka lemmiktegevuste hulka. Igal aastal on ta endale ühe Germalo kultuurireisi lubanud. Kõige sügavama mulje on siiani jätnud Šveits. Sealsed Alpid on imeilusad, kuid äärmiselt meeldiv on ka kogu Šveitsi elukorraldus. Šotimaalegi tahaks ikka ja jälle tagasi. a_tj_rei.jpg
Šveits on riik, kuhu tahaks tagasi. Pildil koos abikaasa Valduriga Alpides. a_tj_ll.jpg
Vanaema ja Annabel hakkavad laulupeole minema.

Ja muidugi on Talvi Järv abikaasa ja ema. Tal on kolm last: Indrek (sündinud 1972), Sander (1974) ja Katriin (1984). Ja seitse lapselast. Neist vanim õpib momendil Ameerikas, pisem sündis möödunud nädalal. Ja üks keskmine, ka päris väike, on igal nädalal ühe kindla päeva vanaema hoida.

Saku Gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets:

Õpetaja Talvi Järvega seob mind pikaajaline koostöö, seetõttu usun, et tunnen teda väga hästi. Ma ei tea ühtegi teist nii positiivset inimest kui tema. Tänu oma heatahtlikule ja positiivsele suhtumisele võidab ta alati nii õpilaste kui kolleegide südamed. Ta on inimene, kellele võin iga hetk kindel olla! Ta tunneb kella ja teab tähtaegu, tal on alati head ideed, ta on nõus kaasa lööma milles iganes. Tal on kombeks abistada neid, kel on abi vaja. Temaga on alati lõbus, tal on hea huumorisoon. Talvi on inimene, kelle süda on õiges kohas ning see on ühe inimese elus ju kõige tähtsam!

Õpilased õpetajast:

Martin Varrand,  34. lend: Talvi Järv on klassijuhatajana väga kohusetundlik ning muretseb tõeliselt oma õpilaste õppeedukuse pärast. Õpetajana oskab ta üles ehitada väga huvitavaid tunde ning teha aine igale õpilasele tõeliselt põnevaks. Gümnaasiumi vältel, mil Talvi minu klassijuhataja ja majandusõpetaja oli, suunas ta mind erinevatesse kasulikesse koolivälistesse projektidesse ja koolitustele, mis mulle elus igati kasuks tulevad ning mille üle ma väga tänulik olen

Margret-Erika Triik, 12. klass: Talvi Järv on minu jaoks õpetaja suure algustähega. Olles olnud aastaid tema õpilane, hindan kõige enam just kogemust, mille sain tema julgustusel rahvusvahelist õpilasfirmat tehes. Suuresti tänu tema toetusele ja juhendamisele osalesime oma GloGlo-ga väga edukalt Eesti õpilasfirmade võistlustel. Imetlen õpetaja Talvi tahtejõudu ja sihikindlust mitte ainult õpetajana, vaid inimesena üldiselt. Olen võimaldatud kogemuste eest väga tänulik .

Lennart Lind, 12. klass: Talvi Järv on laia haardega ja toetav inimene. Olles eelkõige majandusõpetaja, oskab ta edukalt anda edasi ettevõtlus ja majandusalaseid teadmisi. Samuti juhendab ta tulemuslikult õpilasfirmade tegijaid. Koostööd tehes tean, et võin alati probleemidega tema poole pöörduda. Talvi Järv on mõistev ja alati olemas.

Gert-Kristjan Rungi, 33. lend: Mina puutusin Talvi Järvega kokku 9. klassist keskkooli lõpuni. Gümnaasiumi majandusõpe Talvi käe all mõjutas minu tulevasi samme palju: tänu sellele, et õpetaja suutis majandus ja ettevõtlusõppe tundides puududatud teemade vastu tõsisemat huvi äratada, asusin kõrgkoolis majandus ja ettevõtlusalaseid teadmisi omandama. Vähe sellest, et Talvi oskas muidu küllaltki igava majandusteooria huvitavaks muuta, on ilmselt kõigile tema õpilastele palju kasuks tulnud õpilasfirmade loomine, mis ka praktilisi väljundeid pakub. Talvi juhendamisel loodud ja toimetanud õpilasfirmast sain nii palju indu, et olen tänaseks enda ettevõtted asutanud. Õpetaja Talvi on äärmiselt otsekohene, aus, kohusetundlik, korrektne ning maksimaalselt eetilise käitumisviisiga, selline tundub ta olevat ka tavaelus.