Talvistel teemadel ilmavallas

Kalendritalve võtame vastu 22. detsembril kell 1.38. Klimaatiline talv püsivate miinuskraadide ja lumega algas aga Lõuna-Eestis juba kadripäeval 25. novembril.

Kui Võrumaal kasvas lumikate pikkamööda – 15 sentimeetrini nigulapäevaks 6. detsembriks, siis põhjarannikul ulatus lumevaiba paksus 40 sentimeetrini juba andresepäeval 30. novembril.

Esimene külmalaine tihedate lumesadudega levis detsembri esimesel dekaadil Kesk- ja Lääne-Euroopani välja. Siinkohal meenutagem, et julge Poola meteoroloogi prognoos läbi aegade karmima talve saabumisest põhjustas poleemikat juba oktoobris. Eestimaa ilmatargad on olnud ennustustega tagasihoidlikumad. Loodusvaatleja Ilmar Tiismaa tähelepanekut, et metssea põrn on esimesest otsast paksem kui lõpuosast kinnitavad ka paari jahimehe ütlused Võrumaalt.

Kahlojal vaadeldud ilmaandmetest 1988., 1994., 1997. ja 2001. aastal võib näha, et sooja suve teise poole vihmase sügise järel on talve algus olnud külmem ja lumisem kui kevadine pool.

Lumeoludelt on tulemas ilmselt keeruline talv, sest vahelduseks tuisupäevadele on oodata ka sulailmu, mis lumele kooriku tekitavad. Maapind oli 8. detsembri seisuga enam kui 10 cm külmunud, kuid rohuga kaetud niitudel on mutid veel mullakuhelikke läbi lume tõuganud. Raske talv on ees ka oravatel ja käbilindudel, kuna mändide ja kuuskede käbisaak oli väga kasin. Jõuluaja kohta on vanarahvas arvanud:

On jõulud pakasega, tuleb jaanipäev kuiv. Kui on sula, tuleb jaan vihmane.

Kui jõulud on külmad, tulevad lihavõtted sooja ilmaga.

Jõulutuisus on õunad ja marjad varjul.

Mida lähemal on jõulud noorkuule, seda viljakam aasta tuleb.

Külm detsember ennustab järgmiseks aastaks head viljasaaki.

 

* * *

Talvetuisus on inimestele üks hea soovitus: „Ei ole halba ilma, on vaid ilmale mittevastav riietus!”