Sõit algas 20. augusti öösel. Oma rei­si jooksul sõitsime läbi 7 riigi: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Austria ja Itaalia. Koos Simuna ja Tamsalu inimestega sõitsid festivalile ka Ääs­mäe kooli lapsed, Riisipere memme­de rühm ja Riisipere naisrühm Roosi. Kogu reisiseltskond oli sõbralik ja tore. Neljanda päeva õhtuks jõudsi­me festivalilinna Braccianosse, olles eelnevalt käinud uudistamas viltust Pisa torni. Muinasjutuliselt kaunis väike linnake, päike, soojus ja kau­nis järv, mille ääres ööbisime, tõstsid emotsioonid kõrgele.

Kontserdid toimusid kahel õhtul. Festival algas rühmajuhtidele lin­napea vastuvõtuga. Ülejäänud selts­kond sisustas aega pildistamisega, andsime intervjuu Itaalia televisioo­nile ning imetlesime teiste maade kauneid rahvariideid. Rongkäik rae­koja eest viis kogu kireva seltskon­na linna keskväljakule, kuhu oli pai­galdatud spetsiaalne lava esinemiste jaoks. Itaallastest niipalju, et nad on naeratavad, sõbralikud ja viisakad, aga kella nad küll ei tunne, sest kõik üritused toimusid ca 45 minutilise hi­linemisega.

Kohtasime ka Eesti fänne, kes vai­mustusid meie muusikast, tantsust ja Eesti jalgpallist. Ääsmäe lapsed käi­sid ringi ja küsisid inimestelt, kas nad teavad, kus Eesti on, paljud teadsid.

Esinejaid oli peale meie Hispaaniast, Türgist, Leedust, Bulgaariast, Baski­maalt. Eriilmelised tantsud ja muu­sika ning rahvariided ja pillid jätsid unustamatu mulje.

Vaba aega kasutasime maksimaal­selt: saime ninna Veneetsia hõngu, nägime viltust Pisa torni. Suursu­guse ja aukartust äratava mulje jät­sid Vatikan ja Rooma ning Vesuuvi äärne Pompei. Omaette elamus oli San Marino, kus oleksime veel tunde veetnud. Külastatud said ka Varssavi ja Viin ning kaunis Itaalia väikelinn Udin.

Kõik esinenud rühmad said kingitu­seks sümboolsed karikad, meened ja kutse külastada uuesti nende festiva­li. Iga maa esinemise lõpetas nende rahvushümn.

Kaunist reisi jäävad meenutama roh­ked pildid, uued sõbrad, soojad mä­lestused, video meie esinemisest ja Tamsalu segarühma ood, mille nad kirjutasid Simuna Kapelli külaliste­raamatusse. Jagame seda Teiega!

Europead oli tulemassa,
meie sinna minemassa
Polnud meil siis muusikuida,
hõbehäälseid laulikuida.
Kõrvu kostus kõlakaida,
Simunas on ööbikuida,
Noote tundvaid pillimehi,
erudeerituid ja keni.
Direktorid siis lõivad käed,
koos ületati Alpi mäed.
Äkki leidsime end Braccianost,
olles äsja kokku saanud.
Koos nautisime lõunapäikest,
kaunistasime üht festivali väikest.
Teid täname me sõbrad uued,
ees oodaku meid teod suured.
Terendab ees ilm nii lai,
Ameerika, Tai ja Primorje Krai!!

Simuna Kapelli ja Tuhkatrallade ni­mel
Terje Hiietamm ja Siiri Hiiesalu