Just hiljuti näidati teleris filmi Eesti toidupangast. Igati tore algatus ja organisatsioon, aga... Kreekast ei räägikski. Eesti riik toetab rahaliselt veel teisigi kampaaniaid erinevates riikides vaeste abistamiseks. Meile, ka Põlvasse, saabub samas praegugi makarone, jahu ja muid toiduaineid küll Itaaliast, küll mujalt Euroopast toiduabina. Vajajaid on piisavalt.

Samas olen ise olnud üks paljudest, kes Toompeal mitmeid kordi tõstatanud vaesuse probleemi Eestis. Valitsejad on seejuures pidanud probleemi kunstlikuks ja Eesti sotsiaalsüsteemi piisavaks, endaga mittetoimetulevaid inimesi aga lihtsalt laiskadeks. Ka meedia pigem vältis teemat.

Kummaline, et alles siis, kui hollandlane Piet Boerefijn kampaania käivitas ja Eesti vaesusest rääkima hakkas, tunnistasid vaeste olemasolu ja nendest hoolimise vajadust ka meedia ning isegi valitsus. Koguni nõnda, et Toidupanga algataja tunnistati mullu aasta kodanikuks. Mis on muutunud kahekümne aastaga selles osas? Igatahes on hea, et ka Põlvas saame Toiduabi tarbeks omapoolse panuse anda ja uskuge, andja rõõm pole väiksem kui saajal.

Kahekümne aasta vältel oleme saanud ise otsustada ja oma elu kujundada. Tunnistagem, siiski on väga palju muutunud. Isegi pisikeses Põlvas. Meil on euroopalikul tasemel lasteaiad ja Mesikäpa spordihall, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kunstmuruga jalgpalliväljak, uued kauplused ning igati kaasaegsel tasemel renoveeritud gümnaasium ja haiglahoone. Meil on Euroopa tasemel käsipallureid, orienteerujaid, lauljaid ja pillimehi.

Küllap ka ehitajaid, miks muidu neist paljud ongi Euroopas leiba teenimas. Kindlasti on Euroopa tasemel meie arstid, ka paljud õpetajad ning veel mitmete elukutsete esindajad.

Omavalitsuse sünnipäeval tänan aga kõiki teid, kes te oma kõrgeid teadmisi ja oskusi just Põlvas rakendate. Tänu teile ongi Põlva arenenud viimase kahekümne aastaga Eesti võimekamate omavalitsuste tippu.

Ilusat jõuluaega ja aastavahetust kõigile!