Tänane Soome ja meie omad seal: Tarmo lugu
Esimene lugu
Miks vajatakse Soomes ehitajaid, missugused tagavad firmas efektiivse toimimise, mida tähendab elada kahes kohas, miks soome noored ei taha ehitajana töötada, kas meie inimesed näevad oma laste tulevikku Soomes või Eestis.
Niisiis, Nummela on kaasaegne, avar linn, mis asutatud eelmise sajandi keskel, niisugune mitmepalgeline ja monoliitne. Muidugi on siin kaunist loodust - järvi, võimsaid kaljusid ja okaspuumetsi. See on linn, kus tunnevad ennast hästi 29 000 elanikku.
Linnavalitsusel on väärikas eelarve ja hea sotsiaalsüsteem. Linn on pidevas arengus – ehitab ja areneb kogu aeg. Pole raske märgata linnakese lähedust pealinnale Helsingile (43 km) ja seda, et see asjaolu on Nummela arengu kvintessents. Elanike arv kasvab, kasvavad ka tulud. Enamiku linlaste töökohaks on pealinna piirkond. Saame tuttavaks meie vestluskaaslasega: Tarmo, 49-aastane, abielus, 4 lapse isa, erialalt ehitaja. Kohtusime temaga ühel perekondlikul piknikul, mis on soomlaste sea väga populaarsed. Tema eestipärane hääldus tundus kohe tuttavlik ja jutt hakkas jooksma.
Tarmo, oled kutseline ehitaja? Mida sa oma Soome firmas teed?
Ah, lõpetasin Põltsamaa ametikooli automehaanikuna, õppisin ära mitmed ametid, mis seotud ehitusmasinatega ja ajapikku lõpetasin mitmed ehituserialade kursused. Firmas olen universaalne töötaja (naerab). Nii et töötan nii sise- kui välistöödel, samuti meie eritehnikaga.
Sind siis hinnatakse?
Muidugi, seda on tunda. Töötan juba 9 aastat, sellesse firmasse sattumine oli õnnelik juhus ja eriti seetõttu, et siin hakati mulle kohe maksma ametlikku palka. Tõsi, kui mulle satub lisatööots või palub direktor mind peale tööd appi – siis makstakse küll tasu “ümbrikus”. Sularahas maksmisest räägime kindlasti veel.
Aga ütle parem, miks soomlased nii palju ehitavad? Näiteks mina näen Nummelasse tulles mitte ainult kvartalite kaupa tuttuusi maju, vaid ka arvukalt tühjalt seisvaid, müümata eluruume.
Tõsi, ehitatakse palju ja ehitavad ka edaspidi. Väljakujunenud mentaliteedi tõttu üritavad soomlaste noored pered kohe muretseda endale maja või vähemalt eraldi korteri ridaelamus. Mida vähem naabreid, seda parem, ja mida suurem muruplats maja ees, seda prestiižikam. Muidugi soetatakse elamud laenuga, aga soomlasi see ei häiri. Neis on tugev usk sellesse, et nemad ja nende järglased saavad elada muretult, nad usuvad oma riiki. Enamgi veel – mõnedes Soome piirkondades antakse majalaenu isegi töötute peredele.
Ohhoo, on see alles utoopia!
Ei, siin aetakse läbimõeldud poliitikat. Sest laenu võtnud inimene hakkab visalt töö otsima või innukalt õppima. See aga kõneleb iseseisvast ja vastutusvõimelisest isiksusest, aktiivsest kodanikust. Pealegi on Soome sotsiaalsüsteemilp alju võimalusi selliste perede aitamiseks.
Ent kas see on rahalises mõttes kasulik pankadele või ka riigile?
Selles ongi asi, et riik ajab niisugust laenupoliitikat, et seal ei ole lõppu, pole riigi aktivate kogumise kindlaid tähtaegu. Minu meelest ei ole Soome riik staatiline, vaid viibib pidevas, võib-olla aeglases, aga arengus.
Veel olen kuulnud, et siin pole kombeks, et täiskasvanud lapsed elavad vanemate juures. Täisealiseks saamisel neid justkui aidatakse (jälle sotsiaalsüsteemi abil) pidama oma leibkonda.
Soomlased on tõesti loomult aeglased otsustajad, samuti piisavalt infantiilsed, et vältida igasuguseid kohustusi. Seepärast ongi nii, et kui noor mees ei tööta ega õpi; siis sotsiaalsüsteemis arvelevõtmise järel pakutakse talle sotsiaalset elamispinda, pealegi valikuvõimalusega.
Tähendab, et piltlikult öeldes tõugatakse täiskasvanud linnupoeg lihtsalt pesast välja, et ta ajaks tiivad laiali ja õpiks lendama ise…
Just nimelt. Kas tead... on veel üks ilmne tendents- nimelt, et Soomes on palju ümberasunuid ja neid tuleb juurde, olen kindel. Ka nende pärast ehitatakse palju. Tuleb ju arvestada ka Soome elanikkonna. Vanad majad lammutatakse kiiresti ja Soome perekonna konservatiivsusest hoolimata jõuab järg kaasaegse ehituse kätte.
Kuidas teie firmas töökäske jagatakse?
Vaat kus ütles - töökäske (muigab)! Mingeid töökäske ei ole, igaühel on oma töö. Meid on firmas umbes 40 inimest, suviti ligi 60. Kusjuures 80 protsenti on Eestist. Mulle usaldatakse üsna raskeid töid, andes tihti paarimeheks kogemusteta töötajaid. Meie firmas kogu aeg õpetatakse midagi või õpime ise mitmesugustel kursustel, isegi kui see vahel häirib töörütmi. Meie direktor pöörab sellele palju tähelepanu ja maksab alati kõik kinni, et töötaja ei kaotaks rahas. Ta on muidugi töö kvaliteedi osa väga nõudlik, seepärast ei jää saamatud ja laiskvorstid tema firmasse kauaks pidama. Maksab ta meile kõigile ühtemoodi, meile samamoodi kui kohalikele. Talle on firma maine Soome ehitusturul tähtsam kui kokkuhoid töötajate palkade arvelt. Vahel juhtub, et meiegi teeme oma töö ümber, kui midagi viltu läheb, - oma vabast ajast muide.
Väga huvitav. palga kohta ma ei hakka pärima, see pole kombeks. aga ütle, kas teil on firmas palju noori? Minu tähelepanekute järgi soomlastest noormehed ei kipu kodumaa ehitustele tööle, kas see on õige?
Tõsi, selline nähtus on olemas - sinu küsimuses on iva. Noori on meil vähevõitu, sest nad ei valda universaalseid erialasid. Kohalikke noori meil aga üldse pole ja kui tulevadki, siis umbes aastaks. Ehitaja töö on raske, füüsiliselt kurnav töö. Toon näite: igal aastal lõpetab kohaliku ametikooli 50-60 maalrit, müürseppa, viimistlejat. Igal kevadel käime direktoriga lõpetajaid enda juurde praktikale kutsumas. Avaldusi kirjutatakse palju, suveks aga tulevad firmasse vaid pooled kokkulepitud praktikantidest, veel paari nädala pärast jäävad alles vaid 3-4 inimest. Need viimased töötavadki meil umbes aastakese. Kõigi meile tulevate noorte põhiline häda on see, et nad ei taha omandada siduserialasid ja füüsiliselt väsivad ehitustööst ruttu ära, pealegi tuleb ka palk ametioskusteta raskemalt kätte.
Tähendab, sa tahad öelda, et meie ehitajaid hinnatakse seal nende oskuse eest tööd teha?
Muidugi. Ma õpetan ka oma poega tööd tegema. Ta õpib Tallinna ehituskoolis, suviti käib minu juures üldehitajaks. Kusjuures töötab juba 14. eluaastast.
Tarmo, sul on kaks kodu, millal sa veel oma maja jõuad ehitada?
Tead, inimene harjub kõigega. Raskem oli 12 aasta eest Raplamaal. Kolisin sealt koos naisega ära, sest seal polnud mul mitte mingit tööd. Tuli vanemad sinna jätta ja müüa osa majast. Praegu aga töötan Soomes enamasti soojal aastaajal. Talvel aga ehitan Muugal maja. Sõitude peale ei kulugi kuigi palju aega, sest naine peatub siin Nummelas koos lastega igal suvel. Muide, siin elab palju eesti perekondi. Me käime üksteisel külas.
Mind pani mõtlema üks sinu lause: võib juhtuda, et sinu pere kolib Nummelasse päriseks Mõtlete tõsiselt siia kolida?
Nojah, esitasid raske küsimuse. Mulle on minu Muuga maja väga kallis. Siin elades tuleb tihti kallale tõsine koduigatsus. Naine ja lapsed kolimise vastu ei ole, materiaalselt on siin kergem elada. Aga esialgu on küsimus lahtine. Eks elu näitab...
