Eriline paarisala

Treener Aime Liiv rääkis, et võistlustants on selle poolest huvitav spordiala, et siin tuleb end otsekui spiraali mööda ülespoole kerida: jõudmaks järgmisele astmele, peab vahepeal võistlema ja teatud arvu punkte koguma, siis jälle juurde õppima ja võistlema. Võistlustants on huvitav ja raske, sest see on paarisspordiala.

Areneda tuleb koos partneriga - vahel ka olemasoleva partneriga lihtsalt leppida -, temaga ühiseid eesmärke seada ja võistlustel käia.

Tantsuharrastus Raplamaal ja mujalgi Eestis tähendab ka seda, et paljud lapsed peavad proovidesse sõitma eri punktidest ja kuna ühistransport sobivatel aegadel ei liigu, siis on see suur koormus ka vanematele, et lapsed trennidesse toimetada. Praegu harjutatakse Raplas mitmes kohas, ka Märjamaal ja Alus. Sõitmist on nii treeneritel kui tantsijatel.

Mustangi treenerid pidasid varem tunde ka lasteaedades, kus vanematel oli mudilasi mugav trenni anda, aga enam seda ei tehta. Klubi eesmärk on leida huvilised, kes soovivad tantsida mitte ainult lasteaiaeas, vaid ka edaspidi, et tehtud töö ei läheks tühja. Praegu oodataksegi trennidesse neid, kes seda ise soovivad.

Kui tihti on suuremad tantsuhuvilised tüdrukud, siis Märjamaa grupis on väga tubli 12aastane poiss, kes käib Varbolast ja soovib väga tantsida, aga tal pole partnerit. Aime Liiv ütles, et vabalt võiks trenni tulla 10-12aastane tüdruk, kes saaks endale kohe tugeva partneri.

Võhma on vaja

Võistlustants on muutunud väga füüsiliseks spordialaks, mis eeldab suurt vastupidavust. Juba lapsed I vanusegrupp (7-9aastased) teevad võistlustel kuus tantsu järjest, finaalis on iga esituse pikkus poolteist minutit - see nõuab rohkem võhma kui mõnel muul spordialal. Täiskasvanutel on nõuded veelgi suuremad. Sestap käiakse lisaks ka jõusaalis, tehakse rambosid ehk üldfüüsilisi treeninguid ja performance'id ehk läbitantsu treeninguid. Tantsijate füüsis peab olema nii hea, et jaksaks oma kavade ilu näidata ja selle juurde ka head nägu teha. Tants pole ju stopperi ja mõõdulindi ala, siin tuleb kohtunikud lisaks suurepärasele esitusele veel ära võluda.

Üsna levinud on arvamine, et võistlustants on väga kallis ala. Aime Liiv ütles, et algajal lapsel on kuumaks 20, õpilastel 25 eurot. Selle eest on kaks tantsutundi nädalas (edaspidi kolm korda), millega saab sammud selgeks. Edasine sõltub sellest, kuhu tahetakse areneda ja kas tahetakse lisatunde võtta.

Enne võistlema hakkamist pole pidulikku riietust vaja. Poistel on esinemisel seljas valge särk ja mustad püksid, tüdrukul väike kleit. Alustada võib võimlemissusidega, ei pea kohe kingi ostma. Laste ja noorukite puhul toimib edukalt ka vajalike esemete järelturg.

Tippudega on juba teine lugu. Aime Liiv tõi näite oma tippklassis tantsivatest poegadest, kes võistluste ja trennidega kulutavad oma kingad niimoodi ära, et mõnele treenimiseks need jalavarjud veel sobivad, aga oma võistlusteks tuleb Alaril ja Andresel uued osta.

Tantsimine õpetab

Kaugeltki kõik trenni tulnud ei jää võistlustantsu juurde, aga kasu on lapsed sellest ikka saanud. Tants õpetab koostööd, korrektset väljanägemist, oluline on puhtus ja hügieen. Treener toonitas ka seda, et kui poiste treeninggruppides kaasneb teatud sõnakasutus, siis tüdrukuga koos olles kontrollivad poisid end paremini. „Isegi kui noor tantsija jääb eri põhjusetel võistlustantsust kõrvale, on ta siit saanud kaasa nii mõndagi eluks ja paarisuhteks vajalikku," tõi Aime Liiv välja harrastuse kasuteguri.

Aime soovitab lapsevanematele: las lapsed proovivad erinevaid alasid, aga esimese tõrke puhul ei tasuks kohe järele anda, sest nii võib sobiva ala jaoks hea tegija kaduma minna. Pigem püüda lapsega kokku leppida, et teed näiteks selle kooliaasta lõpuni, siis võid teise trenni minna.

Võistlustantsus on võistlusgruppide ja startide süsteem üsna pikk ja keeruline, seda pole mõtet siin ümber jutustada, kuid kõigil on võimalus alustada mistahes vanuses. Lapsed alustavad võistlemist kahe tantsuga, siis tuleb võistlustel juba neli, edaspidi kuus tantsu, ühel võistlusel saab teha nii standard- kui ladina-ameerika tantsude stardi. Võistlused toimuvad üle Eesti, mis tähendab, et nii nagu trenni, tuleb ka võistlustele ikka sõita. Näiteks Magusa Alguse sarjas on lastel kord kuus üks võistlus, lisaks klubide võistlused.

Hiljuti saavutas Märjamaa paar Julia Volkova ja Andreas Post Magusa Alguse etapil lapsed I klassis Eestis esikoha, finaalis said 6. koha Ralf Krausberg ja Elisabet Umbleja. Andreas ja Julia on kaheksased, Ralf ja Elisabeth üheksaaastased. Tantsinud on nad natuke rohkem kui kolm aastat.

Selles vanuses on võimalik lastel võistelda juba ka C-klassi programmi järgi, kus on viis standard ja viis ladina-ameerika tantsu. Nii kaugel Märjamaa lapsed veel pole, natuke tuleb veel juurde õppida.

Kuna tants on paarisala, siis ei saa võistlustele ühiselt bussiga sõita, sest stardid on päeva jooksul nii erinevatel aegadel.

Sestap koondavadki pered sinnaminekuks jõud. See annab aga võimaluse lisaks võistlusele ka koos aega veeta. Näiteks Liivide pere on poegade lapse- ja noorukipõlves koos palju võistlustel käinud ja see on andnud võimaluse tutvuda erinevate linnadega nii Eestis kui välismaal. Mõnedki seenioride klassi paarid ühendavad võistluse ja reisimise.

Hoia keha telje peal

Igas trennis pole lapsed ühtmoodi innukad kaasa tegema, aga kogenud treener oskab seda juba märgata ja pakub siis välja uusi harjutusi. Peegli ees harjutatakse samme, taustaks treeneri juhised: pikk selg, pikk kael, õlad alla, kõht sisse, pepu tagant ära, kiired põlved jne. "Tõlgituna" tähendab see, et iga tantsija peab suutma end oma telje peal püsti hoida. Ilus kehahoid ja keha telje peal hoidmine kehtib iga tantsu puhul. Ja loomulikult tuleb kogu aeg kaasa mõelda, nii et tantsimine arendab ka seda poolt.

Treenerile esitab iga vanuseklass erinevaid väljakutseid: algajad tantsivadki „õpikut" ehk põhifiguure, kogemuste lisandudes muutuvad kavad keerulisemaks ja tantsijate individuaalsus tuuakse rohkem välja. Aime ja Arne Liiv on mõlemad VI ehk kõrgeima kategooriaga treenerid, aga Aime peab veel olulisemaks, et Mustangi klubi tantsijatele jagavad õpetust ja on eeskujuks ka nende võistlustantsijatest pojad oma partneritega ehk neli rahvusvahelise klassi tantsijat. Andres Liiv ja Kristin Vaha harjutavad praegu Itaalias, Alari Liiv ja Kerli Vinkel on Eestis. Pereisast tohter Aarne Liiv töötab kolmandat aastat Soomes Kajaanis, kuus ühe nädala Eestis olles tuleb ta meelsasti tantsutrenne andma.

Aime Liiv on kõige rohkem kohapeal. „Tants on ilusate inimeste loomulik liikumine muusika saatel, on üks tantsu definitsioone. Tantsija kolm sõpra on põrand, papud (tantsukingad) ja partner," loetles Aime Liiv lõpetuseks kuldlauseid, mida trenni tulnud lastele ikka korratakse.