Tapa keskpolügoonil filmiti filmi “Risttuules”
Selleks puhuks jõudis esimest korda Eestisse 15-meetrine spetsiaalne kaamerakraana, mis võimaldab filmida Hollywoodi filmidele omaseid mastaapseid avakaadreid. Filmipaigas ootas ees n-ö Eesti Siberi - ajastule vastava 30 täiskostüümis ja grimeeritud näitlejaga stseen, kus filmiti Siberi sunnitööd. Kokku oli platsil koos filmimeeskonnaga ca 80 inimest. Sel päeval filmitava stseeni kogupikkus oli 8 min, ent seoses eripärase filmimislahendusega võeti seda üles terve päev. Kui tavaliselt kaamera liigub koos näitlejatega, siis antud filmi puhul püsivad näitlejad stseenis tardunult ning kaamera "rändab" nende vahel ringi, jättes vaatajale mulje, et liikumine toimub pildi sees.
Kuna võte nõudis tehniliselt suurt ettevalmistusmeeskonda, sai võte toimuda suuresti tänu Eesti Kaitseväe abile, kes aitas 4 päeva enne võtet ette valmistada kohapealset pinnast, ehitades sinna spetsiaalse alumiiniumtee. Sellises mahus ei ole Eesti Kaitsevägi enne filmitegemisel osalenud. Samuti on tänaseks filmis kõrvalrollides kaasa teinud sajad inimesed üle Eesti.
"Risttuules", räägib noore eesti naise Erna (mängib Laura Peterson) elust Siberis peale 1941. aasta küüditamist, tuginedes tema päevikule. Filmi režissöör on Martti Helde.
1940-ndate alguses oli Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema, kes õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat. 27-aastase Erna perekond küüditati 1941. aasta juunis. Tema abikaasa arreteeriti ning saadeti vangilaagrisse. Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Oma päevikus lahkab Erna Siberi-elu säärase analüüsivõimega, millele on raske võrdväärset leida. Hämmastavaim on sealjuures tema võime käsitleda AEGA. Erna jaoks peatus aeg sel momendil, kui ta oma kodukohast vägivaldselt ära viidi, ning Siberis elatud ajal ei olnud tema jaoks enam endist mõõdet. Siberi aeg oli vaid määratlematu ootus. Erna erilisest ajatunnetusest sai filmi temaatiline lähtekoht. Filmi visuaalseks aluseks on aga küüditamise ajal ning Siberis tehtud joonistused ja üksikud fotod. Autentse pildimaterjali abil taastab filmi meeskond tolleaegse olustiku, mille keskel kaamera ainsa liikuva objektina kolmemõõtmeliselt "ringi rändab". Vaatajale jääb mulje, et liikumine toimub pildi sees, seejuures jäävad inimesed liikumatult paigale, ükskõik mida nad parasjagu tegemas on. Justkui oleks saatuse sõrm nende tegevuse peatanud. Film peaks valmima 2013. aastaks. Tapa vallalehel tutvustas filmi ja oli giidiks võtteplatsil produtsent Piret Tibbo-Hudgins.
