Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing puhkas Hiiumaal
Rohuküla ja Heltermaa vahet kurseerib uus ja kaasaegne praam Hiiumaa. Olime meeldivalt üllatunud kui avastasime, et praam on avar ja varustatud kaasaegse liftiga ning võimaldab sügava puudega inimestel korruste vahel vabalt liikuda.
Sõit üle mere kulges kiiresti ja viperusteta ning juba hakkasidki paistma Heltermaa sadama ehitused ning praami hakati seadistama randumiseks. Heltermaa sadamas ootas meid giid, kes juba kaugelt naeratades lehvitas. Edasise juhtimise võttis giid enda korraldada ja nii hakkasime tutvuma Hiiumaa vaatamisväärtustega. Pärast lõunasööki Käinas Luige baaris tutvusime Käina elu-oluga ning külastasime Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda, kus kohtusime esinaise Malle Kobiniga, kes meile ka lahkelt öömaja pakkus.
Järgmisel hommikul jätkasime tutvumist Hiiumaa vaatamisväärsustega. Ees ootas militaarmuuseum, mis tekitas eriti elevust laste seas. Edasi tuli Tahkuna tuletorn ja Estonia hukkunute mälestusmärk. Meie teele jäi ka Reigi ajalooline kirik ja surnuaed. Edasi lõuna Lauka kooli sööklas, kus kohalikud kokad pakkusid meisterlikult valmistatud värskelt püütud väga maitsvat lestakala. Edasi kulges reis muhedate hiiu naljade saatel Kõpu tuletorni, õhtule saime alles kella üheksa paiku. Tänu muhedale giidile ja hiiu naljadele olid inimesed küllaltki reipad. Öösel saime tunda Hiiumaa äikese karmust. Nimelt käis äike meist mitu korda üle ja kastis need, kes telgis magasid täiesti märjaks. See vahejuhtum ei rikkunud siiski meie tuju.
Järgmisel hommikul hakkasime seadma ennast kodu poole, pärast hommikusööki võtsime Kärdlast peale giid Tiiu, kes tuvustas muhedal kombel Hiiumaa pealinna vaatamisväärsusi. Eriti meeldis meile ühe kohaliku kingsepa leiutis, mida võiks nii mõnedki mehed mandril edukalt kasutada. Nimelt on kingseppmeister oma töökojale paigaldanud vagusfoori - kui hing hakkab kõrbema ja nõuab märjukest, lülitab kingsepp sisse punase tule ja kunded näevad juba kaugelt, et vastuvõttu ei ole. Kui kingsepal on töötuju siis põleb töökoja seinal roheline tuli.
Tagasisõidul meil vedas, sest saime jälle praamile Hiiumaa. Tunni pärast randusime Rohuküla sadamas ja edasi juba kodulinna Tapa poole.
Reis meeldis kõigile väga ning rahvas jäi rahule. Eraldi täname Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühingu poolt Kirde Kaitseringkonda ja ringkonna ülemat kolonelleitnant Martin Heremit, kes võimaldas selle toreda reisi tarbeks bussi.
