Tapal tehakse muusikat endise hoolega
Möödunud sajandi viie- ja kuuekümnendate aastate tapalasena, Tapa I keskkooli, muusikakooli ja orkestrite vilistlasena, oli mul koos eakama osa publikuga eriti soe tunne muusikapäevade motost - „Teekond läbi mälestuste muusika". Küllap just tugevad traditsioonid, väärikad eestvedajad ja järjepidevus hoiavad muusikat ja muusikategemist Tapa linnas-vallas sedavõrd köitvana ja elujõulisena.
Esimesena üllatas hea mängutasemega Tapa Linna Orkester, kus aastakümneid juhiks üks linna muusikaelu hingi Jüri Tüli. Jüri noor kolleeg Priit Rusalepp paistab samas vaimus jätkavat.
Ilusat muusikat tegid Tapa kammerkoor, segakoor Leetar, muusikakooli kasvandikud ja õpetajad, kulminatsiooni viis kontserdi Lehtse kammerkoor. Vändra Hobikoor külalisesinejana andis kontserdi õnnestumiseks kaunikõlalise panuse. Kontsert lõpetati kooride ühislauluga.
Väärikatest tapalastest
Muusikapäevade kava tagaküljel on kirjaread seitsme Tapa ja Lehtse möödunud sajandi teise poole teenekama muusikajuhi ja õpetaja kohta. Sellele väärt infole söandan lisada meenutusi oma kooliajast ja õpetajatest.
Stalini vangilaagri läbinud ja sealt oma sõnul üksnes tänu klaveriõpetamise oskusele eluga pääsenud Arsi Aarma oli läbinisti muusik ja tohutu töövõimega koolipapa. Eeskätt iseloomustas teda tahe ja võime praktiliselt kõiki õpilasi muusikaga - laulmise, pillimängu või vähemasti muusikakuulamise huviga - siduda või nakatada. 1957. kuni 1972. aastani Tapa keskkooli laulmisõpetajana ja alguses ka muusikakooli puhkpilliõpetajana enamasti 14-tunniseid tööpäevi tehes moodustas ja juhatas ta koore, ansambleid ja mitmeid orkestrikoosseise, remontis väsimatult keel- ja puhkpille, kirjutas käsitsi oma orkestrite noodimaterjalid. Ligi 60 liikmelise õpilassümfooniaorkestriga käisime kontsertreisidel, kuuajalisel preemiareisil Musta mere äärde, esinesime televisioonis. Osalesime Neeme Järvi juhatatud tollase Eesti Raadio Sümfooniaorkestri proovil, kus mängisime ka ise proffidele ja kuulasime nende õpetusi. Tänaseni on meeles, kuidas kontsertmeister Jossif Šagal meile J. Fuciku Firenze marsi keerukusi õpetas. J. Straussi Radetsky marsski, millega Järvi meie kohtumise lõpetas, on eriliselt tuttav sellelt kohtumiselt.
Ilmar Mägi oli Tapa lastemuusikakooli asutaja ja esimene direktor 1957-1979. Mägi oli väga andekas viiuldaja ja dirigent. Kahjuks sattus ta emotsionaalse muusikuna hiljem viinakuradi küüsi. Lisaks viiulile õpetas ta alguses teisigi pille. Heade pillimängutraditsioonidega linnas moodustas ta 30 liikmelise sümfoniettorkestri, kuhu kutsus muusikakooli vanemate klasside õpilasedki.
Seal koos linna väärikate inimestega (koolmeistrite, kultuuritegelaste, ettevõtete juhtidega) mängimine oli õpilastele mitmekülgne kultuuri- ja elukool. Kontsertmeistriks (I viiul) orkestris oli Endel Vahersalu, Tapa keskkooli legendaarne füüsikaõpetaja ja õppealajuhataja, samas ka linna kauaaegne kooride ja orkestrite juht.
Tšellorühmas mängis teine linna teenekas muusikajuht Juhan Kroon. Mind pani Mägi alguses mängima altviiulit (väiksemal viiulil aldikeeled peal ja jalad veel toolilt maha ei ulatanud) ühte pulti Rudolf Noorega.
Noor oli Jäneda Põllumajanduskoolis oma elutöö teinud väärikas ja soliidne vanahärra. Teda on Jäneda vilistlastena austusega meenutanud president Arnold Rüütel ja kunagine põllumajandusminister Harald Männik. Mäletan, et linna piiril autobaasi vastas elanud Noore kõrval oli hilisõhtul lõppenud orkestriproovidelt julge koju kõmpida.
Kui algusesse tagasi minna, siis on heameel meenutada suurepärast muusikakooli õpetajat ja pianisti Leida Viiraltit. Pole kahtlust, et mida varem kuuleb laps ilusat muusikat, seda kindlamalt saab ta muusikasõbraks. Näiteks minul on eluaegseks mälestuseks 1959. a Tapa keskkooli saalis toimunud viiuldaja Ines Rannapi ja tollase Estonia ooperi bassbaritoni Arne Miku kontsert Leida Viiralti saatel. Schuberti Ave Maria Rannapilt-Viiraltilt ja Martini „Armurõõm" Mikult-Viiraltilt meelest ei lähe!
Muusikaõppimine ja -tegemine annavad palju
Esimesed rongisõidud ja Tallinnas käigud olid paljudel tollastel muusikaõppuritel seoses lastemuusikakoolide aastaülevaatustega. 1965. aasta suvi oli äärmiselt põnev ja sisukas. 200-liikmelises Vabariiklikus Noorte Viiuldajate Ansamblis harjutasime 10 päeva Otepääl, sealt sõidutas pikk Ikaruste rivi meid Tallinna üldlaulu- ja tantsupeole. Otepäält on meeles imepärane viiuldajate õpetaja ja dirigent Erich Loit, meiega kohtunud tollane tippviiuldaja Vladimir Alumäe, aga kindlasti ka viiuli- ja tšellopoisid Tarmo Pihlap, Gunnar Graps, Andres Mustonen, Paul Mägi, ilusatest-andekatest tüdrukutest rääkimata. Meie tippsündmused Mägi orkestris ja viiuldajate ansamblis olidki 1965. ja 1969. aastate üldlaulupidudel ühendsümfooniaorkestrite koosseisus Neeme Järvi taktikepi all. Muidugi osalesime ka 1962. ja 1967. aasta koolinoorte laulupidudel.
On hea teada, et Tapa muusikaelu veavad viimastel aastakümnetel tulemuslikult Endel Vahersalu järeltulijad. Peeter Kald on juba muusikakooli juhtimise üle andnud poeg Ilmar Kaldile.
Jätkuvat edu ja elamusi Tapa muusikaelule!
